Matthew 12 in Tektiteko

1 Ntons tuj aj tyempji, tuj jun q'ij ojla'mj, te Jesus nb'et tuq tuj jun b'ey tuj jun awalj triw. Kye txnaq'atz nkyeb'et tuq tuky'i'l, b'ix otzaj'el kyk'u'j, e'okten potx'ol te triw b'ix oxik kyk'uxu'.

2 Kye aj b'uch'uj Parisey nkyeka'yin tuq, b'ix oxik kyq'uma' te Jesus ikxjani: «Tzaj awen, kye axnaq'atz nkyek'ulun jun tidi' aj xjan tzan jk'ulun tuj jun q'ij ojla'mj.»

3 Ntons tetz owaj stzaq'b'e' kyetz ikxjani: «¿Ti'tzun, mina' tjaw eten tidi' otk'uluj te Dawid jun-el aj stzaj jun wa'ij ti'j b'ix kyi'j kye aj ajune' tuq tuky'i'l?

4 Owox tuj te jay tabernáculo aj ja' tuq atqet te xhchk'atunal te Qtata Dios b'ix oxik twa'a' te wab'j aj q'apomaj tuq te Qtat, b'ix xjan tuq tzan txik twa'a' tetz b'ix kye aj ajune' tuq tuky'i'l, sinoke a'ox tuq b'a'n tzan txik wa'a' tzan kye pal.

5 ¿Qatzun etetz mina' tjaw ete'e' tuj te Kawb'il aj oqet stz'ib'a' Moisés, kye pal nkye'aq'unan tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios tuj jun q'ij ojla'mj, b'ix ikxji k'onti'l nkyejoyon choj tuj twitz Qtata Dios?

6 Ntons wetz oxe'l nq'uma' etetz ajna'l, tzani atqet jun aj mas presis twitz te Nin Jay Nab'il Qtata Dios.

7 Etetz mina' tel eniky' tidi' telponx te aj tz'ib'a' tuj Tu'jal Dios ikxjani: “Wetz ngan tzan tok lo'et ek'u'j ti'j junky, b'ix nya'tx cha a'ox tzan stzaj eq'apo' epresent wetz.” Ntons cha oje-wit tz'el eniky' ti'j, k'onti'l-tal nkyexik esi' tuj il kye aj k'onti'l kypaj.

8 Komo wetz te Ichan Aj Tk'wa'al Dios a'in, at wajwalil ti'j te q'ij ojla'mj.»

9 Ntons te Jesus oxik b'ix owox tuj te jay nab'il Dios tuj aj luwarji.

10 At tuq jun xjal tzi kamnaq tuq tq'ab', b'ix komo kye pal nkyejoyon tuq tume'l titza' tzan txik kyq'uma' tuq til te Jesus, ntons oxik kcha'o' tetz ikxjani: «¿B'a'n pe' tuky'i te Kawb'il tzan tqet jq'ana' jun xjal tuj jun q'ij ojla'mj?»

11 Ntons te Jesus oxik xhcha'o' kyetz ikxjani: «¿Ab'l jun te etetz exol oj txik tolj jun talo' tuj jun jul tuj q'ij ojla'mj, k'onti'l petz nxik b'ix njatz teq'i'?

12 ¿Nya'tx petzun mas presis jun xjal twitz jun karner? Astilji ntumela' tuky'i te Kawb'il tzan jk'ulun jun galan tuj q'ij ojla'mj.»

13 Ntons oxik tq'uma' tuky'i te yab' ikxjani: «Intel aqinu' aq'ab'.» Ntons te xjal owel tqinu' b'ix okaj b'an galan iktza'x tuq te junky tq'ab'.

14 Per ya ma kye'etz kye aj b'uch'uj Parisey, kyetz oqet kykawla' kxol tzan tuq tqet kykansa' te Jesus.

15 Ntons, ya ma tz'ok xhcha'o' te Jesus, tetz owex tzi b'ix ky'ila'j xjal eb'ajxik lapet ti'j. Te Jesus nkyeqet tuq tq'ana' kyaqil kye yab',

16 b'ix nxik tuq tq'uma' kyetz tzan k'on tuq txik kyyoli' ti'j tetz kywitz xjal.

17 Kyaqil ntzani oky'ik tzan tponkix tyol te Chay aj yolil tyol Dios oqtxi' ikxjani:

18 “Tzani atqet te aj q'apo' tib' n'aq'unan te wetz, aj oje tz'el njoyo' b'ix aj gani' nim witza', b'ix nkyinchalaj ti'j. Oxe'l nsi' Nxew tuj tanim, b'ix tuj kyaqil amaq' oxe'l tpakb'a' alkyetz te tume'l iktza' wetz ngan.

19 Tetz nlay jaw kaw qa kye txq'anky nya'tx dyakwerd ate' tuky'i'l b'ix nlay jaw xtx'ay; b'ix nlay tz'ok e'e' tuj b'ey nwululun.

20 Tetz nlay modin b'an kaw kyuky'i kye aj nya'tx jwert-e', b'ix nlay tz'ok txob'sa' kyanim kye aj nya'tx jwert-e', sinoke tetz otk'ulu'tz tzan tb'antik kyaqil tuj tume'l

21 b'ix kyaqil amaq' owokel kywit'b'a' kyk'u'j ti'j.”

22 Opon in tuky'i Jesus jun xjal moy tuq b'ix men, at tuq jun malspirit tuj tanim, per te Jesus oqet tq'ana' b'ix ob'antik tka'yin b'ix ob'antik tyolin.

23 Kyaqil kye xjal b'an nkyelab'an tuq, nkyecha'on tuq kyib'kyib'x ikxjani: «¿Aj ntzani pe' te tijajil Dawid aj q'umankaj tuq tzan tul?»

24 Per ya ma tz'ok kcha'o' ikxjani, kye aj b'uch'uj Parisey okyyolij ikxjani: «Tetz b'a'n tzan kyjatz tin kye malspirit cha tzan tpaj te Belsebu aj twitzale' kyi'j kye malspirit, a tetz nxik sin tajwalil.»

25 Yaji te Jesus teb'en tuq te aj nqet kyb'isu', b'ix oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Qa kye xjal tuj jun amaq' pawa' kyib' tzan tpaj pur q'oj kxol, kyeb'ayle' nponaj te amaq'. B'ix qa kye xjal tuj jun jay k'onti'l eq'i' kyib', nlay b'antik tzan kyten junx nim tuj.

26 Ax ikxji te Satanas, qa ojawetz tin tib'x, ikxji ti'jx tetz nq'ojin. Qa ikxji, ¿titza' ob'antel tzan sten tajwalil nim tuj?

27 Etetz n'eq'uma' wetz nkyejatz win kye malspirit tzan tpaj tajwalil te Belsebu; qa b'an'ax ikxji ntons kye aj lapike' eti'j etetz, ¿ab'l nxik sin kyajwalil tzan tjatz kyin malspirit? Astilji a'e'xk kyetz oxe'l kyq'uma' eti'j tidi' nya'tx galan nkxk'ulun.

28 Qa wetz nkyejatz win kye malspirit tzan tpaj te Txew Dios, te nini telponx te Qtata Dios ma'tx tz'aq'ik tk'ulun mandad qxol tuky'i jun nim tajwalil.

29 Komo ¿titza' owokex jun xjal elq'on tuj tjay junky aj b'an nim tbalor b'ix tzan txik teq'i' kyaqil tidi' tetz qa nlay qet tk'alo' tb'aya'? Ikxji ob'antel tzan txik tin kyaqil.

30 Ab'l te aj nya'tx dyakwerd wuky'i'l, tetz jun wajq'oj; b'ix ab'l te aj k'onti'l n'onen wuky'i'l tzan xhchimon, cha nkye'el tslab'u'.

31 Astilji wetz oxe'l nq'uma' etetz, te Qtata Dios oqtel tnajsa' kyaqil xhchoj jun xjal b'ix kyaqil aj yol nya'tx galan aj nxik tq'uma', per nlay qet najsa' te yol nya'tx galan aj nxik q'uma' ti'j te Txew Dios.

32 Te Qtata Dios oqtel tnajsa' kyaqil aj nya'tx galan oxe'l tq'uma' jun xjal wi'j wetz te Ichan Aj Tk'wa'al Dios a'in, per nlay qet tnajsa' jun yol nya'tx galan ti'j te Txew Dios, ni ajna'l tzani twitz tx'o'tx' b'ix ni tuj junky tyemp mas yaj tuj ka'j.

33 Etetz eteb'en qa jun awalj galan, ntons ax otswa'tz jun twitz tb'anil, per qa te awalj nya'tx galan, ntons ax otswa'tz jun twitz nya'tx galan. Jun tze' n'el qniky' ti'j tzan tpaj te twitz aj ntswa'.

34 Etetz a'ix tijajil kan. ¿B'a'n petzun tzan txik eq'uma' jun tidi' galan qa etetz pur nya'tx galan a'ix? Komo iktza'x aj atqex tuj tanim jun xjal, ax ikxji te aj ntyoli'.

35 Jun xjal galan, nyolin tidi'chq galan tzan tpaj pur galan tuj tanim. Jun xjal aj nya'tx galan, nyolin pur nya'tx galan tzan tpaj pur nya'tx galan atqex tuj tanim.

36 Wetz oxe'l nq'uma' etetz, oj tul te jwisy, kyaqil xjal ojawetz kyq'uma' kyi'j kyaqil yol aj k'onti'l token aj oje xik kyyoli'.

37 Komo iktza'x te eyol aj oje xik eq'uma', ax ikxji oxe'l q'uma' eti'j at etil qa k'onti'lji.»

38 Ntons junjun aj b'uch'uj Parisey b'ix kye aj xnaq'tzal Kawb'il oxik kyq'uma' te Jesus ikxjani: «Xnaq'tzon, qetza qgana tzan tok qen nchk'ulun jun seny tuky'i nim tajwalil Qtata Dios.»

39 Te Jesus owaj stzaq'b'e' kyetz ikxjani: «Kye xjal aj pur nya'tx galan kyenab'lin b'ix aj oje kaj kykola' tzan kyna'on Qtata Dios tuky'i jun tk'u'jlal, kyetz nkyeqanin jun seny, per nlay qet k'ulet jun seny te kyetz sinoke a'ox te aj oky'ik ti'j te Jonas aj yolil tyol Dios oqtxi'.

40 Komo iktza'x te Jonas oqex ten oxe aq'b'il b'ix oxe q'ij tuj tk'u'j te chman txkup tuj a', ax ikxji te Ichan Aj Tk'wa'al Dios oqtexten oxe q'ij b'ix oxe aq'b'il tjaq' tx'o'tx'.

41 Oj tul te jwisy, kye xjal aj Nínive okyeqtel ten q'umal kyil kye ja xjal tuj ja tyemp ajna'l, tzan tpaj kye aj Nínive ojaw kky'ixpu' kynab'lin aj tok kcha'o' te tpakb'alil aj oxik tq'uma' te Jonas, per ajna'l wetz akyinqet tzani b'ix mas nim wajwalil twitz te Jonas.

42 B'ix oj tul te jwisy, ax te xuj aj twitzale' k'ulul mandad tuj Saba, ax tetz oqtel ten q'umal kyil kye xjal tuj ja tyemp ajna'l, tzan tpaj tetz otzaj b'an laq'chik cha'ol tyol Salomon, per ajna'l wetz akyinqet tzani b'ix mas nim wajwalil twitz te Salomon.

43 Ntons, oj tjatz in jun malspirit tuj tanim jun xjal, yaji ja'chq nb'et njoyon ja' tzan tnajan, b'ix nb'et iktza' tuj ky'ixk'oj tx'o'tx', k'onti'l n'oknoj ja' tzan tnajan, b'ix nqet tb'isu' ikxjani:

44 “Okyinmeltz'jel tuj njay aj ja' in'etz.” Ntons, oj tmeltz'jik, ntzaj tk'ulb'a' te aj xjalji, iktza' jun jay k'onti'l junky tuj, b'an ky'isu' kyaqil, b'ix b'an k'ulu' kyaqil.

45 Ntons yaji nxik tuk'le' junky wuq malspirit tuky'i'l aj mas b'an nya'tx galan kyenab'lin twitz tetz, yaji kkyaqil nkyeqex najan tuj tanim te xjal, b'ix te xjal nkaj mas b'an pyor twitz te tb'ay-el. Ax ikxji oky'el kyi'j kye ja xjal ajna'l aj pur nya'tx galan kyenab'linni.»

46 Te Jesus tzunx tuq nyolin kyuky'i kye xjal, aj tpon te tnan b'ix kye titz'in, kyetz akyeqet tuq tzijay b'ix kygan tuq yolin tuky'i'l.

47 Ntons tzaj jun xjal, oxik tq'uma' tuky'i Jesus ikxjani: «Te anan b'ix kye awitz'in akye'ex tzijay b'ix kygan tzan kyyolin awuky'i'l.»

48 Per yaji tetz oxik tq'uma' ikxjani: «¿Ab'l wetz nnan b'ix ab'le' kye witz'in?»

49 Ntons exik tyek'u' kye txnaq'atz b'ix oxik tq'uma' ikxjani: «Kyaqil kye aj ja ntzanije', a'e' kye nnan b'ix kye witz'in.

50 Komo kyaqil kye aj nqet kyk'ulu' iktza' tgan te Ntat aj atjax tuj ka'j, a'e' kyetz kye witz'in b'ix kye nnan.»