Matthew 13 in Makaa

1 Nə́mə́ jwɔ̂w nɨ dɨ, Yésus nyə a wú njɔ́w, kə ncindye mâŋ, kə ji shí.

2 Buud bwə́ mú kə sɛɛŋgya nyə́dɨ́ ŋkí jág bulya nə ndɛɛ́, a mú tɔ̂w kə kəwa byɔ́ɔ́lʉ́d, kə ji shí, buud bâŋ cíndú.

3 A mú ŋgə kənd bwo zhwog mikanda. Nyə nə bwo nə́: «Ŋgwɔ́l mbɔɔl məmpəg nyə á zə kə myɛɛg mpəg.

4 Ja á mə́ ŋgə myɛɛg yí, nyúl mpúmə́ í mə́ shugʉla zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́. Inunú í mú zə, zə shîn lúú nywô.

5 Nyúlʉ́gá í mú shugʉla shí á məkwóógʉ́d, kú nə fwámɛ́ mə́ndəlú cínɔŋg. Í mú nə́mə́ lɛɛl wéésh míŋgwu, nəcé məndəlú mə́ á shígɛ́ fifə.

6 Njɨ, ja yásə́ í mə́ faan yí, miŋgwu mi mpwásə́ mí mú jígə, shîn shwáás nəcé kú nə fwámɛ́ míkɔ̧ɔ̧lə́.

7 Nyúl mpúmə́ í mú shugʉla íbiin-bíinʉd. Ibiin-bíin byɔɔŋg í mú lɛɛl juwo nə́ ndɛɛ́ káda íkɔ̧́lə í mpəg.

8 Njɨ, nyúl mpúmə́ í á shugʉla shí átʉtagʉ́ dɨ̂, í mú ŋgə wúmə, dʉ́ga shug wúmə íbumə́ təd, dʉ́ga ibumə́ məwûm mə́saman, dúlʉ́gá məwûm mə́lɔ́ɔl.»

9 Yésus mú cɨ nə bwo nə́: «Muud jɨ́ nə məlwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág.»

10 *Ompwíín bɛ́ bwə́ mú shísh nyə́dɨ́, kə jí nyə nə́: «Nəcé jɨ́ wó ŋgə́ jɨ́ɨ́gʉli buud míkanda dɨ́ yí.»

11 Yésus mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Jísə nəcé Zɛmbî nyə a mə́ sá nə́ bɨ báá mpúg mindímba myâ Faan á gwɔ̂w; njɨ nyə a shígɛ́ sá bɔ́ɔ́lʉ́gá ntɔ́.

12 Muud jɨ́ nə baalɛ́ fʉg yɛ́, Zɛmbî mə bá kwádʉlə nyə nywo, a músə bul nyiŋgə bə nə ndɨ̂. Njɨ nyɔɔŋg cúgɛ́ nə ndɨ́ yɛ́, Zɛmbî mə bá mɛɛl yîl nyə bʉ́baalɛ̂ á jɨ́ nə ndɨ́ yí.

13 Mə ŋgə jɨ́ɨ́gʉli bwo nə mikanda nəcé bʉ́sə bwə́ tɛɛm kənd mísh, bwə́ kú dʉ́g, bwə́ tɛɛm gwágʉlə, bwə́ kú gwág kú nə́mə́ wámbʉlə.

14 Ntɔ́ kɛ́ɛl mə́ Zɛmbî, Izayí nyə á cúndə yí, í mú bwəma shú dáŋ. Kɛ́ɛl dɔɔŋg dɨ́ nə́: Bɨ mə bá dʉ kənd mə́lwə̂, njɨ bɨ kú bwɛlɛ wámbʉlə; bɨ́ dʉ kənd mísh, njɨ bɨ kú bwɛlɛ dʉ́g;

15 nəcé kúl búúd ga í mə́ shîn lal mílâm, bwə́ mə́ shîn juwal mə́lwə̂, wə́ búdal mísh; nə́ mísh máŋ mə́ á bá dʉ́g, məlwə̂ máŋ mə́ á bá gwág, milâm myáŋ mí á bá wámbʉlə. Ŋkwuŋgá bwə́ á bá cɛ́nd kuú njɔɔnd, nə́ ndɛɛ́ mə mú lwag bwo.»

16 Yésus mú cɨ nə *ompwíín nə́: «Bɨ bâŋ, mísh mʉ́n mə́ mə́ jəla nəcé mə́ ŋgə dʉ́g; məlwə̂ mʉ́n jəla nəcé mə́ ŋgə gwág.

17 Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, zhwog *buud ɔ mícúndə́ nə otʉ́təlí ɔ́ búúd bwə́ á bə nə yéésh nə́ bwə́ dʉ́g sâ bɨ́ ŋgə́ dʉ́g yí, njɨ bwə́ áshígɛ́ dʉ́g. Bwə́ á bə nə yéésh nə́ bwə́ gwág sâ bɨ́ ŋgə́ gwág yí, njɨ bwə́ áshígɛ́ gwág.»

18 «Kagá gwágʉ́lə nda kanda mbɔɔl məmpəg í kə́ nə́.

19 Múúd mə ká bə nə́, a gwágʉlə Kɛ́ɛl á Faan á gwɔ́w njɨ a kú wámbʉlə, Mbʉ́wʉ́lú múúd nyə é zə, zə yîl nyə mpəg í ámə kə lámʉ́d yí: ntɔ́ jɨ nə́ nyɨ́nɨ́ jisə tâŋ mpəg í á shugʉla zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́ yí.

20 Muud jísə́ tâŋ nda mpəg í á shugʉla shí á məkwóógʉ́ dɨ́ yɛ́, jísə nyɔɔŋg jɨ́ nə́, a gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, a lə́g myə nə məshusʉg;

21 njɨ a kú nə mikɔ̧ɔ̧lə́ nyə́dɨ́ cʉgʉd, a kú wá nadâ, á bɛ̧ Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî njɨ kʉ́kʉ́l baan, á ká nə́mə́ bwəma nə məntágʉla ŋkí cúwʉ́lí nəcé Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, a julə nyúul.

22 Muud jísə́ tâŋ nda mpəg í á shugʉla íbiin-bíin dɨ́ yɛ́, jísə nyɔɔŋg á nə́, a gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, njɨɨ́, yágʉ́wó ísâ yâ mâŋ mwɔ̂w, nə wɨ́ɨ́mbʉ́lə mə́bii í mú zə káda Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, mí mú bə nda wúmə.

23 Muud nywáá jísə́ tâŋ nda mpəg í á shugʉla shí átʉtagʉ́ dɨ́ yɛ́, jísə nyɔɔŋg á nə́, a gwág Mílə́sʉ́ mí Zɛmbî, a wámbʉlə myə, a mú wúmə, dúl shug wúmə íbumə́ təd, dúl məwúm mə́saman, dúlʉ́gá məwúm mə́lɔ́ɔl.»

24 Yésus nyə á nyiŋgə nə́mə́ kənd buud wúl kanda nə́: «Faan á gwɔ̂w dʉ́sə nda lâŋ ga: Ŋgwɔ́l múúd nyə á zə sá fambə́, a myɛɛg jɔ̧ mpəg ídʉ̂w.

25 Njɨ, mpwó-bulú, búúd bɛ̂sh bwə́ njúl ígwə́d ɨɨ́, wúl zhízhíŋ músə zə bɛ̧ gúl bɔ́w-bɔ̂w ká na fambə́ nɨɨ́d nə́ ndɛɛ́ a mú kyey.

26 Ja mpəg í á kɔ̧́, í wá mə́bəga yí, bɔ́w-bɔ̂w ká í á kɔ̧́ nə́mə́, í músə nyîn.

27 Nə́ ndɛɛ́, amə́dɨ́ fambə́ osɔ́ɔl ɔ́ mə́sáal bɛ́ bwə́ mú kə jî nyə nə́: “Mása, ŋgaá wo á bɛ̧ njɨ mpəg ányunywaâ wódɨ́ fambə́? Ká, bɔ́w-bɔ̂w káá jâŋ í ŋgə wú ŋgow?”

28 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: “Wúl zhízhíŋ wâm wə́ í á jəla nə zə sá ntʉ́nɨ.” Bwə́ nə nɛ́ nə́: “Ye sə́ kə́g tɨ́ yîl íkáá byɔɔŋgʉ̂?”

29 Nyə nə́: “Mbɔ̂! Kúgá kə. Bɨ á bá ŋgə bə́dʉga ikáá nə fwámɛ́ ídʉ̂w, byɛ̂sh í mú ŋgə tʉ̂w.

30 Bɨ́dʉ́gá idʉ̂w nə káá abʉ́bɔ̂w byɛ̂sh í wɨ́yʉ́g, kə wɔ́ɔ́s ja búúd bwə́ bá zə saag ídʉ̂w yí. Mə é bá cɨ nə buud bɔɔŋg nə́ bwə́ tɛ́ɛ́dʉ́g tɨ́ íkáá í abʉ́bɔ̂w, bwə́ wɔ́ɔlə byo mimbwoomb, kə bá jígal. Bwə́ ka tɛɛm zə kwɔ́s ídʉ̂w, kə wá ŋkundád.”»

31 Yésus nyə á nyiŋgə kənd bwo wúl kaanə́ nə́: «Faan á gwɔ̂w dʉ́sə nda búbumə́ *mutárʉd ŋgwɔ́l múúd nyə á myɛɛg nyə́dɨ́ fambə́ yí.

32 Búbumə́ jɔɔŋg wə́ í búl cwáágʉwo nə bíl íbumə́ í mə́mpəg byɛ̂sh. Njɨ ja í dʉ́ kɔ̧́ yí, í dʉ gwaa cɔ̧́ mɔ́ɔ́lʉ́gá mə́mpəg mâ fambə́; í bə fwámɛ́ lɨ́lɨ́ɨ́, inunú zə ji nyə́dɨ́ mílɔ́wʉd.»

33 A mú nyiŋgə kənd wúl kaanə́ nə́: «Faan á gwɔ̂w dʉ́sə nda fuú *ləvur. Ja múdá mə́ ŋwa wə, a fugə nə məmpɨɨ́ mə́ ŋgug bʉlɛ́d mə́lɔ́ɔl yí, í é sá nə́ ŋgug wɔɔŋg wɛ̂sh í búndɔwʉg.»

34 Yésus nyə á ŋgə cɨ buud isâ ínɨ byɛ̂sh míkaanə́d, nyə a shígɛ́ dʉ bwɛlɛ lás nə bwo kú kənd kaanə́.

35 Nyə á ŋgə sá ntɔ́ nə́ iciyá í ŋgwɔ́l *múúd micúndə́ í bwə́mag mbií nyə á cilə yí, nə́: Mə bá lésha nə bwo míkaanə́d. Mə bá wéésh isâ búúd bwə́ afwóyɛ́ bwɛlɛ mpu tɛ́ Zɛmbî nyə á fwɔ̧ shí yí.

36 Yésus músə wú kʉ́l búúd bwə́ á bə áncuncuma yí, kyey kə njɔ́w. *Ompwíín bɛ́ bwə́ mú shísh nyə́dɨ́. Bwə́ nə nyə nə́: «Fɛ́ɛ́lʉ́g sə́ kanda á bɔ́w-bɔ̂w káá í á bə fambə́ yí.»

37 A mú bɛ̧sa nə bwo nə́: «Muud nyə á myɛɛg jɔ̧ mpəg ídʉ̂w yɛ́, nyə wə́ *Mwân mə Múúd.

38 Fambə́ wə́ shí búúd bwə́ njúl ga. Jɔ̧ mpəg wə́ buud bʉ́sə́ Faan á gwɔ́wʉ́d wá. Bɔ́w-bɔ̂w íkáá wə́ buud bwə́ ŋgə bɛ̧ Mbʉ́wʉ́lú múúd wá.

39 Zhízhíŋ í á bɛ̧ bɔ́w-bɔ̂w íkáá wə́ Njwû məjamb. Saagʉ́lə bwə́ bá saag ídʉ̂w fambə́ yí, wə́ mə́shíné mə́ shí. Buud bwə́ bá saag wá, bwə́ wə́ *wəéŋgəles.

40 Nda bwə́ dʉ tɨ́ íkáá í abʉ́bɔ̂w, bwə́ jígal byo bágə́d nə́, ntɔ́ nə́mə́ wə́ í bá bə məshíné mə́ shí dɨ́ yɛ́.

41 Mwân mə Múúd mə bá ntɨ wəéŋgəles bɛ́, bwə́ zə́ bigas Faan dɛ́, bwə́ mú yîl búúd bwə́ ŋgə́ ndêny bɔ́ɔ́l məláámb wá, nə bɔɔŋg bʉ́sə́ kú bísh mə́cɛ̧ɛ̧ wá.

42 Bwə́ kə́ kʉl bɛ̂sh kuda ánʉ́nɨ̂ dɨ̂. Bwə́ bá bə cínɔŋg, njɨ bwə́ ŋgə́ bwam nə məyə̂.

43 Ntɔ́ otʉ́təlí ɔ búúd wâ Zɛmbî bwə́ bá dʉ faan nda yásə́ Faan mə́ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wáŋʉ́d. Muud jɨ́ nə mə́lwə̂ mə́ gwág yɛ́, a gwág.»

44 «Faan á gwɔ̂w dʉ́sə nda gúl jimə́ lʉ́ sâ jísə́ shwoó dɨ́ gúl fambə́ yí. Muud mə́ kwey gwo yɛ́ a nyiŋgə mpu shweel gwo. A músə kə nə məshusʉg, a kə kusha mə́bii mɛ́ mɛ̂sh nə́ ndɛɛ́ a mú kə kusə fambə́ jɔɔŋg.»

45 «Faan á gwɔ̂w í nyiŋgə nə́mə́ bə nda lâŋ ga: ŋgwɔ́l múúd nyə á dʉ kusə ijimə́ í mə́kwóógʉ́ bwə́ dʉ lúlə ísâ í nyaŋgá nə ndɨ̂ yí, nə́ a kə́ dʉ kusha.

46 Muud wɔɔŋgʉ̂ mú ka kwey dɔɔŋg í búl bə nə mfíí cɔ̧́ mɔ́ɔ́lʉ́gá mɛ̂sh yí, a músə kə kusha ísâ byé byɛ̂sh nyə á bə nə ndɨ̂ yí, kə kusə kwóógʉ́ dɔɔŋg.»

47 «Faan á gwɔ̂w í nyiŋgə nə́mə́ bə nda wód bwə́ mə́ wusə mə́júwód yí. Í bii óshû mímbií mímbií.

48 Ja í mə́ lwánd yí, bwə́ mú julə, kə nə dwo cíndú. Bwə́ mú kə ji shí, fɛ́ɛ́sh fwámɛ́ óshû, wá mímaŋgad. Bwə́ yîl óshû ɔ́ abʉ́bɔ̂w, myaas.

49 Ntɔ́ nə́mə́ wə́ í bá bə məshíné mə́ shí dɨ́ yɛ́. *Wəéŋgəles bwə́ bá bɛ́ɛ́g mimbíya mi búúd bə́nɔ̂ŋ otʉ́təlí ɔ́ búúd.

50 Bwə́ bá kʉl ósɔ́ɔl ɔ́ mə́bɔ̂w kuda ánʉ́nɨ́ dɨ̂. Cínɔŋg mə bá bə bwo, njɨ bwə́ ŋgə́ bwam nə məyə̂.»

51 Yésus mú jí *ompwíín bɛ́ nə́: «Ye bɨ shí mpu gwág ísâ ínɨ byɛ̂sh?» Bwə́ nə́: «Haaw.»

52 Nyə nə bwo nə́: «Gwə́ wə́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, Yɨ́ɨ́gʉli məcɛ̧ɛ̧ yɛ̂sh mə́ jɨ́ɨ́g isâ yâ Faan á gwɔ̂w yɛ́, a jɨ nda ŋgwɔ́l sɔ́ɔ́ŋgʉ́ jísə́ nə jɔ̧ kwɔ̧ɔ̧zʉ́ yɛ́. A jɨ nə ŋkul wéésh ísâ í acwúlû nə í agúgwáan cínɔŋg kwɔ̧ɔ̧zʉ́ dɔɔŋgʉ́d.»

53 Ja Yésus mə́ shîn jɨ́ɨ́gʉli búúd nə mikanda mínɨ yí, a mú wú na,

54 kə nyə́dɨ́ kwáádə́. A mú ká dʉ yə búúd minjɨ́ɨ́gʉ́lá bwə́dɨ́ *mpáánzə́ minjɨ́ɨ́gʉ́lá, mbií í á nə́ buud bɛ̂sh bwə́ á dʉ káam, bwə́ nə́: «Dʉ́ga váál fʉ́g nə dʉ́ga váál *mə́shimbá í á wú nyə ŋgow?

55 Mwân mə́ kábíndá dɨ́ ɛ́ga? Nyɔɔŋgʉ́ dɨ́ Maríya? Omínyɔŋʉ̂ bɛ́ wə́ *Yákwab bə́nɔ̂ŋ Yósɛb nə Shímun nə Yûdə?

56 Ŋgaá, okɔ́ɔ́l bɛ́ bɛ̂sh bʉ́sə wa sə́dɨ́? Məma ísâ ínɨ byɛ̂sh í á wú nyə ŋgow?»

57 A mú bə bwo kwal-bɔɔgʉ́. A mú ka zə cɨ nə bwo nə́: «*Muud micúndə́ mə́ dʉ nə́mə́ bwəma nə mpyóŋ njɨ nyə́dɨ́ kwáádə́ nə nyə́dɨ́ njɔ́w búúdʉd.»

58 Ntɔ́ Yésus nyə a shígɛ́ bul sá məshimbá cínɔŋg, nəcé buud kú *búgʉla nyə.