Revelation 6 in Ignaciano

1 Tacahe, nímahapa ema Cordero te mavepi­stacapa eta tínapuca sello. Tásiha, nusamapa ema émana ecutia­rarehi. Eta mahu tacutichucha tirurehucha. Ánipa macahe: —Yare, piúchuca —macahepa.

2 Tacahe, nímahapa eta cavayu tijapu. Ema ticaperahi, tatiarihi eta mataquiriqui. Tásihapa, ticaija­ra­casipa eta corona éma. Eta juca táicutiarahi eta máquipai­ri­si­ra­pa­racaya ena mánarana, taicha guerrerohi éma.

3 Nímaha­varepa ema Cordero mavepi­sta­ca­varepa eta tápinane sello. Nusama­varepa ema apana ecutia­rarehi: —Yare, piúchuca —macahevare.

4 Tacahe, tiúchujicapa eta apana cavayu. Titsi eta táimahi. Ema ticaperahi mámahi eta ichape­quenehi espada. Ticava­nahipa eta manaca­sa­mu­re­chi­rayare ena achaneana eta náehaca­cai­rayare. Téchepu­cainapa eta guerra. Ticapa­ji­ri­ca­ca­nainapa ena achaneana camuri­queneana.

5 Nímaha­varepa ema Cordero mavepi­sta­ca­varepa eta tamapanane sello. Nusama­varepa ema apana ecutia­rarehi, máichapa: —Yare, piúchuca —macahevare. Nímahapa eta cavayu tiquisa. Ema ticaperahi macara­tacahi eta balanza te mavahu.

6 Nusama­varepa eta mahu ema apana te namuri ena cuátroqueneana ecutia­rareana. Ani macahehi eta máechaji­ruvahi: —Ticata­ji­va­nayare ena ticaema­ta­ne­rahiana. Vaipa tisiva­chaimahi eta mavacha mácani achane. Diez páneana eta mavachayare te étana sache. Étaripa eta arusu mapanarine kilo eta navachayare te étana sache. Étasera eta aceite comer, vahi téjiaca­vaimahi, étaripa eta tachi eta uva —macahepa.

7 Te mavepi­sta­ca­varepa ema Cordero eta tacuatrone sello, nusamapa ema apana cuátroquene ecutia­rarehi, máichapa: —Yare, piúchuca —macahe­ri­pavare.

8 Nímahapa eta apana cavayu tiyacaca. Ema ticaperahi, éma ticaijarehi “Ticapa­re­recaya ena achaneana”. Matiari­hivare ema téhicapahi, ema táquenu eta náchanevana ena náepena­queneana. Tacahe, eta cuarta parte eta nasimutuva ena achaneana tépenanaya naicha ena apinana. Taicha ticapa­ji­ri­ca­ca­nainapa ena achaneana tayehe eta guerra. Ena apamuriana técuha­nainapa. Apana­pa­nenapa eta najuma­nayare. Éneri­chuvare tanicainapa eta sárareana táiñehi­queneana.

9 Te mavepi­sta­ca­varepa ema Cordero eta tacincone sello, nímahapa eta mesa tiámahi eta mayucuneasa ema Viya. Te tápecu, nímaha­varepa eta náchanevana ena náepena­queneana táimica­pa­ruanahi eta náehisirahi ema Viya. Vahi náinaji­cahini eta náehisirahi te náimahapa eta nacata­ji­vai­rayare. Váhivare timati­na­naimahi eta nameta­sirahi eta máechaji­riruva ema Viya.

10 Puiti éna, tipiara­canahi. Ani nacahe eta napiara­sirahi: —Tátachicha, sántoque­nevihi píti. Yátupi­que­nevihi eta picasi­ña­careva. Píti pirataha tamutu. ¡Puiti vivaraha pítauchayare eta pitsiri­jie­que­ne­hai­rayare ena ticapa­ca­ha­vianahi te apaquehe! ¡Vivarahapa nacáeme­cha­ra­hipaini! —nacahepa.

11 Tásiha, ticaija­ra­ca­sianapa eta namuiri­ha­na­yarehi eta tijapu. Ticame­ta­ca­sianapa nanara­ha­si­ra­nu­mayare apaesainahi. Tiámainu­ca­va­yarehi te tiyuri­ti­cavapa eta natupayare ena nachamuriana nacapa­rua­na­ya­re­cha­havare ena téhicanahi ema Cristo.

12 Te mavepi­sta­ca­varepa ema Cordero eta tasaisine sello, nímahapa eta tamura­cavahi tayamu­ri­sirahi eta apaquehe. Eta sache témaha­varepa, tétavi­cavahi eta taquisava. Énerichuva eta caje amairihapa ítime.

13 Eta jarairiquiana tiávihanahi te anuma, témiri­ri­jicapa te juca apaquehe, tacuti eta tahi eta mitu te muracaicha técaticava.

14 Eta anuma témitia­ca­varepa tacutipa te téchuquimeca eta ajumeruca. Tásiha, eta ichape­queneana cerro tiyamu­ri­ca­vacapa tiyeje­ca­va­vacapa. Étaripa eta tiúrupuhiana te mar éneri­chuvare tiyeje­ca­va­vacapa.

15 Tacahe, tijunanapa ena réyeana te avasareana, énapa ena presidenteana, énapa ena comandanteana, énapa ena aquenu­ca­rahana, énapa ena rícoqueneana, énaripa ena músuana, énapa ena líbreana. Ticayu­mu­rú­quianapa te tajuhe eta ichape­queneana máriana cerro.

16 Ánipa nacahe: —Vicavi eta ichape­queneana mari, apaesa vahi macuima­hahavi ema Viya, apaesa viúchucuha tayehe eta táiñehiquene máicuñaraqui ema Cordero.

17 Táiteca­pau­re­havipa ­ puiti eta ichapequene juicio. ¡Páureha­visami! ¡Nájina tacaema­cha­que­nemahi! —nacahepa.