Matthew 11 in Ignaciano

1 Te tamutupa eta máimitu­si­ra­havihi ema Jesús viti dócequeneana mayeheana apóstole, tiyana­varepa eta te avasareana tayehe eta Galilea. Taicha mavarahahi máimitu­cayare ena achaneana eta máechaji­ri­ruvana ema Viya.

2 Tiuri puiti, ema Juan Tícacha­si­ri­carahi, mávinehi te cárcel. Ánaqui masamai­ri­ricapa eta máichaque­neanahi ema Jesús. Tacahe, máevatacapa ena apinana máimitureana, nayase­re­pa­na­yarehi ema Jesús.

3 Te náiteca­pauchapa, náichapa: —Ema viáquenu Juan tivane­ca­havihi viyase­re­pa­na­viyare te yátupi­hipuca pítiri­pa­hipuca Cristo ema vicucha­pa­quenehi, ¿téhese­rapuca vímiya­na­va­ya­repuca vicuchapa? —náichapa.

4 Ema Jesús majica­pa­vacapa: —Nuvaraha ímara­racaya eta níchaqueneana puiti. Nucaimai­ri­ri­ca­vacaipa ena púchuquiana. Nímipai­siraipa ena masariana. Nucana­ra­ca­vacaipa ena leprósoana, énapa ena túhuquiñana. Nucaeche­pu­si­ra­va­cai­pavare ena náepena­quea­neanaini. Éneri­chuvare níchuhahi ena páureana náeneuchavaya apaesa náuchucuha. Tásiha, eyana emetaca ema Juan tamutu.

6 Vaipa macueñamava ema Juan eta nuyehe. Tétavi­cavahi eta máurica­ca­revahi éma, te ticasi­ñavahi eta nuyehe —máichavacapa.

7 Tacahe, tichavanapa ena vanairu­canahi me Juan. Tásiha, tépana­va­varepa téchajica ema Jesús, máechaji­sihapa ema Juan. Ánipa macahe eta mameta­si­ra­vacahi ena achaneana: —Nuvaraha epane­reu­chayare ema Juan. Te jácani vuíchaha nacara­ta­cahini éma, te eyanapa te mávapahi apaquehe te mávihahi, ¿tájaha eta epane­reruana tayehe eta macame­ta­rai­ruirahi? Éti ímija­chai­papuca mamapa­chi­chi­ji­ri­ru­vaichucha eta máechaji­sirahi tacutihi te vímararaca ta taflurena eta acutena te tacaya­mu­ri­rijica eta técaticava.

8 Ímija­chai­pa­va­repuca tavayuaruhi éma tiúrina­ná­ca­va­yarehi eta macamui­ri­hairahi. Écharichuhi éti mácani tiúrina­na­cavahi, píncanillahi eta máitaresira, váiparinehi tiúchucaimahi te sache, váhivare tiyanaimahi te mávapahiana apaquehe. Manasi­que­ne­yarehi te jácani tiúrina peti.

9 Nuyase­recahe: ¿Tájaha eta ímija­chirahi eta mayehe? ¿Ímati­hipuca eta profetairahi éma? Núti numetacahe: Matupi­ruvahi eta macame­ta­rai­ruirahi ema Juan. Mavaneruhi ema Viya eta yátupi­quenehi profetahi éma. Nájina mácutihini ena apamuriana profetana.

10 Ema maca Juan émara máechaji­si­ha­quenehi ema Viya eta te Sagrada Escritura, ánipa macahehi: “Nuvane­cayare ema tínapu­mi­rau­cha­vi­ya­repahi ema ticame­ta­rai­ru­ya­repahi, apaesa natseca­vapaipa ena achaneana eta najaca­pi­ra­viyare” tacahepa eta Sagrada Escritura.

11 Núti nutupiruva numetacahe: Ema maca Juan, nájina mácuti nayehe ena achaneana. Tétavi­cavahi eta macuna­cha­ca­revahi. Tiápaju­pa­na­va­hisera eta nacuna­cha­ca­revahi nácani nuchane­ranaya, apaesa­chi­cha­pucaini eta nacaicu­tia­rairahi eta mapane­reruana ema Tata.

12 Ema Juan tépanavapa eta máimitu­sirahi ena achaneana tacamu­nuirahi eta náeneuchirava me Viya. Narari­hisera ena vahi náuricahini nasama­ra­ra­cahini. Étapa tímica­tichahi témeca­ta­jí­vachahi éma. Puíticha tanasihi ticati­chanuana núti apanava, témeca­ta­ji­va­cha­nua­nayare.

13 Ema víyarahaini Moisés téchaji­si­hanuhi eta te májurehi. Énaripa ena víyara­hanaini profetana náechaji­sihahi eta nítesi­ra­yarehi nuti Manere­ji­runuhi ema Viya.

14 Puiti numetacahe: Ema Juan émaripahi ema profeta máiteru­yarehi mavasi­yarehi ema víyarahaini Elías, eta máinapu­mi­rau­chi­ra­nuyare.

15 Te evara­hapuca ecaicutiara, tavaraha eta epane­re­chi­navaya.

16 Etiari­hi­hisera eti achaneana puiti juca sácheana, eta emasua­pa­ji­raivahi, nímicu­ti­chahesa ena amaperuana tiútseruanahi. Apapi­pi­jichucha eta nacaye­ma­que­nea­napahi. Ema apana macahe­papuca: “Vépiyacaya eta piéstachicha”. Énasera ena apamuriana vahi náisapa­vahini. Tásiha, ema apana macahepuca: “Vépiyacaya eta ecari”. Váhiva­resera náisapa­vahini.

18 Ema Juan, te tímere­cavapa, muraca eta máimitu­ra­pianahi. Eta manica­sareana, vahi tácutihini eta nanica­sareana ena achaneana. Narari­hisera te emuri ena tépiyae­que­ne­hanahi éma. Náimijachahi mávaháruhi ema éreana.

19 Nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, eta níteca­pau­chi­rahepa, nucacha­ne­hepaipa eti achaneana eta enisirahi. Etiari­hi­hivare eti épiyae­que­ne­hanuhi: “Ímaha ema maca, cánisiu­qui­tataji, cávahárasi. Macacha­ne­va­capaipa ena achaneana tisipe­ca­tu­ra­ra­hia­nahi” ecahehi. Eti épiya­cavapa épururahi, ticuti­rinehi yátupi­nahini échema­ra­hihini. Tétavi­ca­va­hisera eta éjeca­pi­ravahi taicha eta emasua­pa­ji­raivahi. Te yátupi­hihini échemarahi, ímati­nuhini eta nucava­na­hirahi eta me Tata —máichapa ema Jesús.

20 Ema Jesús tépanavapa máechajisiha eta táicuña­yarehi eta avasareana máichinehi eta tiárami­careana. Ticaicu­ña­na­yarehi ena tachicha­na­veanahi táichavenehi eta namasua­pa­ji­raivahi. Váhivare náeneucha­vahini, náinaji­ca­hi­pucaini eta napeca­turana. Máechajicapa ena achaneana tímicu­ti­ji­ri­cavahi natiari­hi­nahini te mamirahu. Ánipa macahe:

21 —¡Páurehesami eti nujaneanana ecava­sanahi te avasare Corazín! ¡Páurehe­sa­mi­hivare eti apamuriana nujaneanana ecava­sa­na­hivare te avasare Betsaida! Ichape eta ícuñayare taicha éti ímaharipa tamutu eta tiárami­careana níchaque­neanahi te emirahu, váhisera ávara­hahini éneucha­vahíni. Ena nani achaneana ticava­sanahi te Siria, apava­sa­na­na­hinéni, tétavi­ca­va­hinéni eta namaurivahi, németea­casera núti nasapi­ha­hi­pucaini téneuchavana te náimahahini eta níchaque­nea­napahi. Enéva­ne­nahíni náimere­ca­vahini yátupi eta náeneuchi­ra­vai­nahini.

22 Numeta­ca­he­va­nesera: Te jena sácheyare, muraca­pa­nayare eta ícuñayare éti, taicha eta emava­rairahi éneucha­vahini. Tacachu­ri­cayare eta nacaicu­ñairaya ena achaneana apava­sanana ticava­sanahi te Siria.

23 Étiripa eti ecava­sanahi te avasare Capernaum, tamapu­rujihi eta nímitu­si­rahehi étapa eta ímairahi eta tiárami­careana níchaqueneana. Eti ecasi­ña­va­vaicahi, ímija­chai­papuca eta ticaya­pa­heyare te anuma. Ichapesera eta etsiri­ha­ca­re­vayare, taicha épuju­qui­cha­vayare eta te yucu taicha vahi éneucha­vaimahi éti. Taicha te nímere­cahini eta tiárami­careana tayehe eta avasaréni váinara­ji­quenehi Sodoma, tácutihini eta ímairahi éti, ichape­hi­pucaini eta náeneuchi­ra­vai­nahini, váipapuca macuicu­ña­cahini ema Viya.

24 Numeta­ca­he­va­nesera: Ichape eta ícuñayare te táitecapapa eta juícioyare. Tacachu­ri­cayare eta náicuñayare ena ticava­sanaini te avasare Sodoma —macahepa ema Jesús.

25 Étarichuhi te jena hórahi, ema Jesús ánipa macahe: —Tata Nucaiyaquene, tétavicava eta nucuna­chiravi. Jéhevare píti táquenuvihi eta anuma étapa te juca apaquehe. Títauchavaipa eta pipane­reruhi. Vahi písapahini náitucahini eta júcana ena tímija­cha­vanahi téchema­rahiana. Énapasera píjaracahi ena nani téhica­nuanahi, tájina­hinéni náechema­rai­vai­nahini. Puiti nasapi­ha­ripahi nacachu­ricahi ena títupa­ji­jia­ca­vanahi.

26 Tétavi­cavahi eta táurivahi eta pipane­reruhi píti, Tata Nucaiyaquene.

27 Tacahe, ema Jesús máichavacapa ena achaneana: —Ema Tata Nucaiyaquene, ema tíjara­canuhi eta nútiraya néchaya tamutu. Nájina énaji­vai­nahini náimatihini ema Tata. Nucarichu núti néchinavahi ena nímima­ti­rua­nayare éma. Taicha núti yátupihi eta nímatirahi ema Tata Nucaiyaquene; tacuti­quenehi eta yátupi­ra­hivare eta máimati­ranuhi éma.

28 Yare, ecasiñanu emutu eti evita­ji­ruanahi te iáchanevana eti éyare­ca­rahiana eta éjeca­pi­ravana. Núti nucana­ra­ca­heyare.

29 Ísapava nunaca­sicahe eta nuyehe yugo. Nucachanehe apaesa ecaravahu nuyehe, taicha núti mánsunu, tétavicava eta núriva eta nusamure. Éti tétavi­cavaya eta iúrica­ca­revaya te iáchanevana te ejacapa eta nímitu­rapiana.

30 Taicha eta nuyehe yugo vahi tácajera. Tipeve­jiyare esama —máichavacapa ema Jesús.