Luke 8 in Ignaciano

1 Te táequenepa eta juca, tiyana­varepa ema Jesús, tipaicahi tayehe eta tasimu­tu­queneana avasa­re­chichana. Ticame­ta­rai­rupahi eta máechaji­riruva ema Viya eta náuchucui­rayare ena ticasi­ña­vanahi mayehe, machane­ra­na­yarehi. Náehica­pa­hivare ena dócequeneana apóstoleana.

2 Éneri­chuvare náehicapahi ena esenana máepachia­ruanahi nayehe ena éreanana tiávahá­ca­nainihi. Sutiari­hipahi esu María Magdalena, máepachiaruhi nayehe ena siétequeneana éreanana tiávahá­ca­nainihi ésu. Natiari­hi­hivare ena apamuriana esenana macana­ra­ruanahi tayehe eta apana­pa­ne­ne­ji­que­neanahi najuma­nainihi.

3 Sutiari­hipahi esu Susana, ésupa esu Juana, mayena ema Chuza. (Ema Chuza, mayehehi empleado ema Herodes, téchahi tamutu eta máimaha­queneana ema Herodes.) Mavera­na­hivare ena apamuriana esenana, tiámaucha­va­napahi eta nirure, náitáti­rapahi ema Jesús, énapa ena apóstoleana.

4 Te jena sácheanahi, camuriana ena achaneana tiyana­napaipa napaucha ema Jesús. ­ Tiásiha­napahi te avasareana. Te máimahapa éma ena camuri­queneana, máechaji­ca­vacapa; máimicu­tia­ra­chinapa eta máimitu­si­ra­vacahi. Ánipa máicha:

5 —Matiarihi ema émana achane. Tévapanahi te máesane. Tásihasera, eta mapaisi­rapahi témiri­ca­pai­papuca eta evaraqui te achene. Eta nanucui­ra­pa­racahi ena achaneana, nácata­ya­capaipa eta evaraqui táemiri­rua­napahi. Táimahapa eta cáyure, tanicapa.

6 Tásiha, eta apana evaraqui témiricapa te máripahi apaquehe. Tímaru­cainipa, tásihasera tájijicapa eta sache taicha muraca­pahihi eta apaquehe.

7 Eta apana evaraqui témiricapa te taparereji eta itapequiji. Tiúrinainihi eta táimarusira, étasera eta itape tacachu­ricapa eta tajuru­sirahi, táemuriachapa.

8 Eta apana evaraqui témiricapa te tiúrina máteji. Tijuru­ca­rahihi eta táimarusira. Tiúrina­hivare eta tahi. Táijaracahi ichapemuri eta tahi —macahepa. Te títapi­ricapa ema Jesús eta máechaji­ri­si­ra­vacahi, máichavacapa: —Te evara­hapuca ecaicutiara, tavaraha eta epane­re­chi­navaya —macahepa.

9 Tacahe, ena máimitureana nayase­recapa ema Jesús tájahapuca tacayemahi eta máimicu­ti­cha­quenehi mayehe ema tévacarahi.

10 Émasera máichavacapa: —Ema Tata titupa­racanu nítame­ta­ca­heyare éti eta juca mapane­reruana táequene­reruana. Mavarahahi ímatie­que­nehaya éti. Énasera ena apamuriana achaneana nímicu­tia­ra­chi­na­vacahi, apaesa vahi máejera­rémahi eta nacaicu­tia­rairaya eta nasama­quenehi. Tavaraha napane­re­chi­navaya. Te vahi yátupina eta navaraira nasuapa, váhivare nacaicu­tia­raimahi eta nímitu­rapiana.

11 Étara eta juca tacaye­ma­quenehi: Eta evaraqui tímicu­ti­ji­ri­cavahi eta máechaji­riruva ema Viya eta nímitu­ra­pianahi.

12 Natiarihi ena achaneana nasama­ri­pa­hinéni eta nímitu­ra­pianahi, émasera ema Váinaraji vahi máisapahini tánasihini te nasamureana. Enevanehi macami­ti­si­cavaca eta nasama­quenehi, mamava­rairahi nacasi­ña­nuhini apaesa nucuchu­cu­ha­va­ca­ya­rehini. Éna, nacutihi eta máteji muracapahi te achene.

13 Natiari­hivare ena apamuriana achaneana, nacutihi eta máteji máripahi. Te nasama­raraca eta nímitu­rapiana, nasuapa, tiúrisa­mu­rea­na­rinehi. Váhisera narata­hahini nacara­va­huhini yátupi­nahíni. Vahi nácutihíni eta evaraqui tiúparehi. Ánipirichu eta náehisirahi. Tínaji­ca­va­návane taicha eta náimairavahi eta nacata­ji­vairahi.

14 Natiari­hivare ena apamuriana achaneana nacuti eta máteji te távihahi eta itapequiji. Éneri­chuvare nasama­ra­ra­ca­hinéni eta nímitu­rapiana. Napane­ré­que­ne­ha­hinéni, tahapa­pi­ri­ca­va­ca­hisera eta jácani táichara­ca­vayare eta náitaresira. Váhivare náinaji­cahíni eta tacaeña­ma­ra­si­ravaca eta tájipa­racana, étapa eta navarairahi tirrico­chavana. Váhivare náinaji­cahini eta náichirahi eta tamauri­queneana. Tamutu eta juca táemeta­vicahi eta navarairahi téhicanuana. Tamapu­rujihi eta najaca­pirahi eta nímitu­rapiana. Tájina vahi nacaema­ta­nea­cahini ema Viya.

15 Natiari­hisera ena apamuriana achaneana nacutihi eta tiúrina máteji. Éna, nasama­ra­racahi eta nímitu­rapiana, náunacahi yátupi te nasamureana. Tájinavare náichira­vai­nahíni eta náehisi­ranuhi. Ichape eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya. Vahi nayacu­jimahi.

16 Ánivare macahe: —Súnsuanahi nácani tiyusta­canahi eta lámpara namica­hu­yarehi, tásihasera, najiha­pai­ca­pa­pucaini, nanaca­va­re­pucaini te tápecu eta náetsatsame náimasirare. Vahi tamicau­chaimahi. Tacamunuhi nanaca­yarehi te anuquehe. Jéhesare ticaeche­ra­sa­re­yarepa tamutu apaesa nácani tisiapa­napahi, tímairi­ri­ca­na­ya­repahi.

17 Tayana­pa­nepuca ticayu­mu­ru­quianahi, tamutu­ya­re­hisera ticaechera jácani tayumu­ru­re­vanahi. Tájina tépacu­chaimahi jácani najajai­rai­ru­vanahi. Tamutu­yarehi téchacareya.

18 Eta tacahe, ecaquiñaicha yátupina eta juca. Taicha mácani máituru­rue­que­nehahi yátupi, tiápaju­ca­va­yarehi eta máitupa­ji­jia­si­ra­va­yarehi. Mácanisera apaesa­richuhi eta máitucaquene, te váipa mapane­re­que­ne­hahini, máemiti­si­ca­yarehi eta máituca­que­nénihi.

19 Tacahe, esu maena ema Jesús énapa ena mapara­pe­naveana títeca­panapa te peti te máimitu­re­sihahi ema Jesús. Váhisera náituji­ca­vahini nasiapahini taicha tiyutu­tu­ca­vanahi ena achaneana.

20 Nameta­ca­pasera ena apamuriana achaneana ema Jesús: —Esu pémuna­ru­quenehi pena énapa ena pipara­pe­naveana nararihi ani te aneca, navarahahi téchaji­caviana —náichapa.

21 Émasera majica­pa­vacapa: —Yátupi némuna­ca­vacahi esu meme énapa ena nupara­pe­naveana. Narari­hisera ani te juca nuchacaya ena némuna­rua­na­hivare, nupara­pe­na­veanahi. Taicha tisuapa­ji­ra­hianahi éna tayehe eta máechaji­ri­ruvana ema Viya, ticaema­ta­nea­ca­na­hivare éma —máichavacapa.

22 Étana sache, ema Jesús tiávacuhapa eta te pacure. Tásiha, máichavacapa ena mayeheana apóstoleana: —Viyana, viánueca te apachara —máichavacapa. Tacahe, tiyananapa tiánueca­na­yarehi.

23 Eta napaisi­rapahi, ema Jesús tívecapa tímaca­paipahi. Tacahe, járaja­painapa eta muraca técaticava. Tépacucapa muraca eta cáquiure. Tasiapau­chapaipa eta une te pacure. Tipicanapa ena máimitureana, taicha tímatia­ca­vanapa eta náechari­si­ra­va­yarehi.

24 Tacahe nacaja­micapa ema Jesús, náichapa: —¡Maestro! ¡Maestro! ¡Péjamica! ¡Pímaha véchari­ca­vainapa taicha eta tépacuca! Enevanepa téchepucapa ema Jesús. Macama­ti­nacapa eta técaticava étapa eta táepacu­sirahi eta une. Tésami­rie­cavapa tamutu.

25 Tacahe, máichavacapa ena máimitureana: —¿Tájaha tacayema vahi ácasi­ña­vahini eta nutiari­hi­rapahi eta eyehe? —máichavacapa. Énasera tiárame­canapa. Téseni­ji­ri­ca­canapa, tásiha nacahepa: —¡Tétavi­cavapa eta máitupa­ji­jia­sirava! ¡Jéhesare, yátupiquene eta émairahi machichahi ema Viya! Taicha eta mavanairipi, tamutu tasuapahi eta técaticava étapa eta une —nacahepa.

26 Tacahe, títeca­panapa te apachara tayehehi apaquehe eta provincia Gadara. Te apachara tacana­raipahi eta provincia Galilea.

27 Te tiúcupaicapa ema Jesús, énapa ena máimitu­reanahi, máuchujiu­cha­vacapa ema émana achane. Ema maca achane mávasaichuhi tayehe eta juca avasare Gadara. Tájina­pasera máimati­yahini mayanahini te peti taicha namauri­shi­chaipahi ena camuri­queneana éreanana tiávahá­canahi. Ánaquia­paripa eta návahá­sirahi. Nameta­panéni ena achaneana nacarataca. Náitiaca te ichapepi carena étapa te enure, te náimaha­varepa tacana­nesica naicha ena tiávahá­canahi. Émasera, tétavi­ca­vaipahi eta matumevahi. Mavechu­qui­mu­rivare eta carena máitihanahi. Tijunavare, tiyana­varehi te mávapahiana naicha ena éreanana. Macape­na­jue­cha­vacahi eta ecariana. Mamuriarehi eta máitare­sirahi. Tacahe, te máimahapa eta matiari­hirahi ema Jesús, mapauchapa. Tépuyucapa te mamirahu. Ema Jesús mavane­ca­vacapa ena éreanana náinajiaca ema achane. Ema achane tipiara­recapa. Ánipa macahe: —¿Tájaha picha píteca pipauchanu, piti Jesús, Machicha­que­nevihi ema Viya? ¡Pájapanunu vuíchaha picuva­necanu ánaqui te nucaicu­ñai­yayare! —máichapa.

30 Tacahe, ema Jesús mayase­recapa: —¿Tájaha píjare píti? Ema achane majicapapa: —Núti nucaijare “Nacape­naharu ena ichape­mu­ri­queneana éreanana”. Éma, tacahehi eta majica­pirahi ema Jesús taicha camurianahi ena tiávahá­canahi.

31 Tacahe, ena éreanana nayaseacapa ema Jesús vahi macuaqui­ji­cavaca te táupenaquene pusu náicuchihi návihayare éna.

32 Tatiari­hivare eta camuri­queneana cúchiana. Tinihi­canahi te táemiri­paisine eta masihi. Ena éreanana nayaseacapa ema Jesús máisapahini nasiapa­ha­cavaca eta cúchiana.

33 Tacahe, ema Jesús macuchu­chu­ji­ca­vacapa te máquehe ema achane, máisapa­hivare nasiapa­ha­cavaca eta cúchiana. Te tasamapa eta cúchiana eta nasiapa­ha­si­ra­vacahi ena éreanana, tijuna­pa­ra­canapa témiri­ri­ji­canapa te tachausi eta cáquiure. Tériri­ji­canapa tamutu.

34 Natiari­hivare ena tijanea­ca­nainihi eta cúchiana. Te náimahapa, tiárame­ca­na­rinehi. Tiyananapa tijuna­pa­napaipa timeta­ji­ri­ca­napaipa nácani nácapa­ji­ru­va­napahi, étapa te avasare namutuvare nametaca.

35 Tiárami­ca­réinehi nayehe ena achaneana. Tiyananapa náimahapana tájahapuca eta táichava­que­nevahi eta cúchiana. Te títeca­panapa, náimahapa ema achane návahá­ruinihi ena éreanana. Téjaca­ripahi te máivape­chacaya ema Jesús. Tájina­ripahi máichira­vai­nahini. Ticamui­ri­hai­pa­hivare. Tásihasera, tipica­na­rinehi ena achaneana.

36 Tavetijipa te náitame­tacapa ena tímahanahi eta macuchu­chu­ji­sirahi ena éreanana te máquehe ema achane.

37 Tacahe, te nasamai­ri­ricapa, namutu ena achaneana ticava­sanahi te Gadara, vaipa napatsi­ca­vahini máiteca­pau­cha­va­cahini ema Jesús taicha náeñamaipahi tácahé­ma­hi­varéni eta apamuriana náitáti­queneana. Nayaseacapa ema Jesús machavahini te másinehi. Tacahe, tiávacu­ha­varepa éma, tichava­varepa.

38 Tacahe, ema achane mayasea­cainipa ema Jesús máisapahini máehica. Émasera máevata­caichucha machava te mapena. Ánipa maicha:

39 —Piyanachucha pichava te pipena. Pimeta­ji­ricaya eta majapa­nui­ravihi ema Viya eta macana­ra­si­ravihi —máichapa. Tacahe, tiyanapa tichavahi ema achane. Mameta­ca­va­capaipa namutu eta macana­ra­sirahi ema Jesús.

40 Te títeca­pa­varepa ema Jesús te apachara, enevanepa nácapahi ena ichape­mu­ri­queneana achaneana taicha nacucha­pa­rai­ri­cai­pahicha. Tiúrisa­mu­rea­na­rinehi eta náimairahi éma.

41 Títeca­pa­varepa ema émana achane ticaijare Jairo. Ema maca achane, tuparai­rucahi tayehe eta náuruji­si­rareva tayehe eta jena avasare. Tacahe, ema maca achane tépuyucapa te mamirahu ema Jesús. Mayaseacapa macata­ji­cahini mayanahini te mapena, macana­ra­si­na­pa­nahini esu machicha.

42 Taicha ésuna­ra­cavahi esu machichahi. Doce áñoripahi eta suhañorahi. Téñama­ji­ri­ca­vaipahi ésu, taicha eta sujuma. Tacahe, tiyanapa ema Jesús, máehicapa te mapena. Náehica­varepa ena camuri­queneana achaneana. Váipanecha nárata­va­pahini eta napaisi­rapahi.

43 Sutiari­hi­pavare esu apana esena, sucaju­ma­que­ne­hivare. Doce áñoripahi tayerevahi eta suhitia­revahi. Ichape­muripa eta sutanu­sirahi ena médicoana, váhisera sucana­ra­cahini ésu.

44 Tépiya­ya­cavapa témeñahava te maquecu ema Jesús. Suémama­jiacapa te tacheyarapi eta mamuiriha. Eneva­ne­rinehi tinaraca ésu. Tíchecapa eta suítine.

45 Émasera ema Jesús masama­richucha eta suémama­jia­sirahi. Macahepa: —¿Nájaha témama­jia­ca­nuanahi? —macahepa. Nájina tísapavaina. Émasera ema Pedro énapa ena machamuriana náichapa: —Maestro, pímaha­richuhi eta nasimu­tuvahi ena achaneana. Tiyutu­tu­ca­vanahi te pichacaya. Váiparinehi tímati­ca­rémahi nájahapuca nácani témama­jia­ca­vianahi —náichapa.

46 Émasera ema Jesús macahe­varepa: —Nacañárihi témama­jia­ca­nuanahi taicha nusamavahi núti eta nucana­ra­sirahi eta jumare táichavenehi eta nítupa­ji­jia­si­ravahi —macahepa.

47 Ésusera esu esena, tímatia­cavapa eta máimatirahi ema Jesús eta suémama­jia­sirahi, tiyanapa supauchahi. Tépuyucapa te máivape­chacaya. Tiyaya­ca­reripa eta supisirahi. Sutupi­ru­va­pasera timetau­re­cavahi eta ésuirahi témama­jiacahi. Ánipa sucahehi: —Tata, nútira némama­jia­cavihi, nuvarairahi nunaraca tayehe eta nujumahi. Nusama­vai­pasera eta nunara­sirahi —suíchapa.

48 Tacahe, ema Jesús, máichapa esu esena: —Tiuri, nuchicha, pinaracapa puiti táichavenehi eta picasi­ñai­ranuhi. Vaipa picueñamava eta pichaviraya te pipena —máichapa.

49 Téchaji­ri­ca­vai­chahahi ema Jesús eta suyehe esu esena, títeca­panecha ema émana achane tiásihahi te mapena ema Jairo. Mametacapa: —Esu pichicha tépena­sa­mipahi. Vaipa picucamesa ema Maestro —máichapa.

50 Émasera ema Jesús, te masamapa, máichapa: —Vahi picuarameca, váhivare picueñamava. Pácasiñava eta nuyehe. Tinara­ca­yareichu esu pichicha —máichapa.

51 Tacahe, tiyana­vanepa ema Jesús. Te títeca­panapa, vaipa máisapahini ema Jesús nasiapahini ena achaneana. Nacarichu tisiapanahi ema Pedro, ema Jacobo, ema Juan, émapa ema suiya esu amaperu, ésupa esu suena.

52 Natiari­hi­hisera ena achaneana te tajuhe. Tíyaha­naripa éna. Te máimaha­vacapa ema Jesús, máichavacapa: —Vahi ecuiyaha. Váhira suépenahini esu suca amaperu. Tímaca­richucha —máichavacapa.

53 Técava­na­ri­chu­chasera eta mayehe éma, taicha náimahahi eta suépeni­raipahi.

54 Tacahe, ema Jesús macara­tacapa eta suvahuana. Tásiha, máichapa: —Nuchicha, nuvanecavi: Péjamica, péchepuca —máichapa.

55 Tacahe, esu amaperu tichavapa títareca. Tásiha, téchepu­ca­vanepa. Ema Jesús mavane­ca­vacapa ena ticachichana náijaraca eta sunica.

56 Ichape­rinehi eta náramirahi ena ticachichana. Émasera ema Jesús matupa­ra­ca­vacapa vahi nacuecha­jisiha eta náimaha­quenehi.