Luke 19 in Ignaciano

1 Tacahe, eta máiteca­piraipa ema Jesús te tajuhe eta avasare Jericó, matiarihi ema achane rico, ticaijare Zaqueo. Nacapi­tarahi ena cóbrare­ca­rahiana eta impuesto.

3 Te masamai­ri­ricapa eta émairahi ema Jesús títeca­papahi, mavarahapa máimati­yarehi. Étasera eta máichipi­chuvahi éma, vahi márata­hahini máimahahini ema Jesús te namuri ena camuri­queneana achaneana.

4 Tásiha, tijunapapa eta te mayani­ha­ya­repahi ema Jesús. Tiápanapa te yucuqui, máimara­ra­ca­sa­réipahi ema mavara­ha­quenehi máimati.

5 Tacahe, te macapecupa ema Jesús eta yucuqui mávihahi ema Zaqueo, máesenicapa ema Jesús te anuquehe. Tásiha, máichapa: —Zaqueo. Yare, piúcupaica, taicha puiti nuvarahahi nunasi­nu­mayare te pipena —máichapa.

6 Tacahe, ema Zaqueo titátájipa tiúcupaicapa. Tiúrisa­mu­réinehi eta majaca­pirahi ema Jesús.

7 Eta náimairahi ena achaneana eta juca, téchaji­canapa mayehe ema Jesús. Náichapa: —Émamesapa máiteca­pau­cha­yarehi ema maca ticape­ca­tu­ra­hi­tátáji —nacahepa.

8 Te téjacanapa te tajuhe, témeña­havapa ema Zaqueo te mamirahu ema Jesús. Tásiha, macahepa: —Pímaha, Tata Náquenu. Núti néneuchavapa me Viya. Puiti níjara­cayare ena páureana ticuti­mu­riacaca eta nímaha­queneana. Nímicha­va­yareva te natiari­hipuca ena nucaete­ma­que­neanahi, cuátrohé­na­pasera eta táitsivayare eta nímicha­va­queneya —máichapa.

9 Tásiha, ema Jesús majicapa: —Nímahapa puiti eta yátupirahi eta péneuchi­ravahi eta pipeca­turana, taicha pivarahahi pímicha­vayare eta plata picaete­ma­re­ruanahi. Tásiha puiti, pijaca­pa­carepa me Viya. Vaipa pémitie­que­néimahi. Taicha píti picutipa ema viáchucaini Abraham eta macasi­ña­vairahi mayehe ema Viya. Píti nuchane­ravipa, picutipa ena apamuriana nucuru­ji­ruanahi. Taicha éta tímite­canuhi nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya —macahepa ema Jesús.

11 Tacahe, ena achaneana, eta náimairahi eta mánehi­raripa eta Jerusalén, náimija­chaipahi étapa tímiya­nayare éma, eta máimere­si­ra­vayare eta marreyva­yarehi. Tacahe, ema Jesús máimatia­caripa eta napane­re­ruanahi. Tásiha, máimitu­ca­vacapa eta apamuri máimicu­ti­chinapa apaesa nácaicutiara eta tayere­vaichaha eta marreyva­yarehi.

12 Máichavacapa: —Matiarihihi ema achane. Ichape eta mapica­ca­revahi. Tiyana­yarehi te apana avasare tayere­hiquene. Eta tímiya­na­yarehi ánaqui máepani­ha­yarehi eta mávacu­re­yarehi eta marreyva­yarehi tayehe eta mávasa. Eta machavi­ra­yarepa, téjaca­yarepa éma.

13 Te tiyana­yarépa éma, máichuha­numapa ena diésqueneana machanerana. Máijara­ca­vacapa étapevaca eta maplatane tasiva­cha­quenehi. Tásiha, máichavacapa: “Ecaju­ru­cayare eta juca nuplatane. Te nuchava, táimecavaipa eta tachicha­nayare”.

14 Tacahe, tiyanapa ema rey-yarehi tayehe eta macaiju­he­yarehi. Te máequene­pasera, tisema­mu­rianapa ena majaneanana. Ánipa nacahe: “Vahi vávaraha émaina viyehéna rey ema maca” nacahepa. Náimiva­ne­recapa eta comisión, nayase­se­re­cayare vahi nacuijaraca eta mávacuréna.

15 Ticame­sa­vau­chu­chasera majaca­paichucha eta mávacurehi. Te tichavapa te mávasa, téjacapa émapa reyhi. Tásiha, máichuha­vacapa ena machanerana máijara­ruanahi eta maplatane. Mayase­recapa te tímeca­vai­pa­hipuca eta tachichanahi.

16 Tiyanapa ema émana tímere­cavapa. Máichapa: “Tata náquenu, eta piplatane píjara­runuhi tímecavaipa eta tachichanahi. Diésripa eta tajuru­sirahi”.

17 Ema rey majicapapa: “Tiuri, nuchicha. Tájina táichava. Tétavicava eta piúriva. Puiti vahi támapu­ru­jimahi eta piúrivahi tayehe eta juca ánichi­cha­quenehi níjara­ruvihi. Puiti níjara­ca­viyare pitupa­rahaya nujupa­haviya. Píti táquenuya eta diésquene avasareana”.

18 Tímere­ca­va­varepa ema apana mamusura. Máichapa: “Tata náquenu, eta píjara­runuhi piplatane, tímeca­vaipahi cinco eta tajuru­sirahi”.

19 Majica­pa­varepa: “Tiuri, nuchicha. Tájina táichava. Tétavicava eta piúriva. Puiti nunaca­viyare aquenu­caviya tayehe eta cíncoqueneana avasareana”.

20 Tímere­ca­vavare ema apana mamusura. Máichapa: “Tata náquenu, júcahi eta piplatane. Vahi nucaju­ru­cahini. Núnacaichucha, nítipuichahi te pañuelo.

21 Taicha nupicahi nácaete­hahini, machu pícuñacanu. Pétáviuchahi píti eta pivaina­rajiva, taicha píti pivehahi eta némata­ne­va­cha­yaréni”.

22 Tacahe, ema rey máichapa ema machanera: “Eta juca péchaji­ri­ruvahi, éta tímicae­che­ra­chavihi eta pépiya­hi­raivahi. Piplujuvahi eta tíchavihi.

23 Te pímati­nu­hipuca eta nuvaina­ra­jivahi, eta nuvehairaya eta pémata­nevacha, étapa eta nícuña­si­ra­viyare te picami­tia­capuca, váhiyapa pinacapaini te banco eta nuplatane. Étainahini tajuru­si­hahini apaesai­nahini nímaeque­né­hahini puiti”.

24 Tásiha, máichavacapa ena apamuriana: “Everejica ema maca eta nuplatane. Íjaraca ema ticaju­rucahi eta diéspequene”.

25 Éna nacahe­varepa: “Tata viáquenu, tímeca­vai­pa­hinéni diéspepahi eta tajuru­sirahi”.

26 Ema rey majica­pa­varepa: “Tiuri numeta­caheya: Nácani ticaju­ru­canahi camuri, nujane­chi­nayare eta apana. Nácanisera tájina­quenehi nacaju­ru­ré­nahini, nuvere­ji­cayare eta náijara­ca­sinihi.

27 Énasera ena ticatia­na­ca­nuanahi éna vahi najaca­pa­nuhini eta nurreyvahi, iámina­nuyare ani te numirahu. Ecapa­pa­ji­cavaca éna”.

28 Tacahe, te tamutupa eta juca máimitu­re­sirahi, ema Jesús tímiya­na­va­varepa tipaica. Macaijuhepa eta te Jerusalén. Tínapucapa ena máimitureana.

29 Te apanapa semana, tiyana­na­varepa. Te tiánehipa eta avasa­re­chichana Betfagé étapa eta Betania, tacana­rai­pa­hivare eta masihi ticaijare Olivoquiji, tícheca­nu­manapa. Mavanecapa ema Jesús ena apinana máimitureana.

30 Máichavacapa: —Eyanayare eta te jena avasa­rechicha Betfagé. Te íteca­pa­yarepa, ímahayare eta burrico ticaitihahi. Eta jena sárare mávuéque­héchaha, nájinaichaha ticape­rainahi. Eveja­pua­cayare, iámina­nuyare eta ani.

31 Te natiari­hi­napuca náeñama, emeta­cayare eta nucamu­nuirahi núti —máichapa.

32 Tacahe, tiyananapa ena vanairu­canahi. Jéhesa­réinehi étapaichuhi eta mameta­rapihi éma.

33 Te naveja­pua­caripa eta burrico, ena ticayeheana nayase­recapa: —¿Táviha iámihayare eta viyehe burrico?

34 Éna najicapapa: —Ema maena Viáquenu macamunuhi —nacahepa.

35 Tacahe, náisapapa eta námiraya eta burrico. Te náiteca­pauchapa ema Jesús, náepaca­mae­quechapa eta náepacuhana. Tásiha, ticaperapa ema Jesús.

36 Te náimahapa ena achaneana tiúchuji­ca­paipahi ema Jesús, náimati­vanepa. Tiyananapa nácapahi éma. Tépaca­pai­ri­ca­napaipa te mamirahu eta náepacuhana te mayani­ha­ya­repahi.

37 Eta napaisirahi, témiri­ca­napaipa te tachausi eta cerro ticaijare Olivoquiji. Namutu ena máimitureana téhicanahi ema Jesús tipiara­ca­napaipa eta náurisa­mu­revahi taicha eta náimaha­que­neanahi tiárami­careana máichaque­neanahi éma. Ichape eta nacuna­chirahi ema Viya.

38 Ánipa nacahehi eta napiara­si­rapahi: —Yare, Tata, ¡Piti réyquene, vanairu­ca­que­névihi me Viya! ¡Asulupaya! ¡Puiti, te anuma vicuti­cacahi eta viúrisa­mu­revahi víti te eta juca apaquehe! Tétávicava eta vicunachira ema Viya eta macata­ji­si­ra­havihi —nacahepa.

39 Tacahe, eta nasami­rapahi ena fariséoana natiari­hi­que­neanahi eta napiara­si­rapahi ena achaneana, náechajicapa ema Jesús: —Tata maestro, picama­ti­na­ca­vacaichu ena nani pímitureana —náichapa.

40 Ema Jesús majica­pa­vacapa: —Tiuri, numetacahe puiti. Te namati­napuca ena nani, táitsivasera étainapa tipiaracaya eta máriana —macahepa.

41 Tacahe, títeca­panapa te tápusi eta cerro Olivoquiji. Ticaecherapa eta Jerusalén. Eta máimairahi ema Jesús eta avasare, tíyahapa táicha.

42 Macahepa eta máiyairahi: —Páurevisami piti návasasami Jerusalén. Te nácaicu­tiaraini apaesa­chi­chainaini ena pichicha­na­veanahi eta nuvarairahi nucuchu­cu­havaca núti. Puiti juca sache nutiari­hi­raripa ani piyehe, náurihainehi nácama­pu­ra­vahini eta náurica­ca­re­vahini.

43 Taicha járaja­payare eta sácheyare táetaviu­chavaya eta nacata­ji­vairaya ena pichicha­naveana náicha ena piánaranaya tichaya­ca­via­nayare. Téhavia­nainapa, tájinapa piviya­vaimahi picatiu­chia­vaimahi.

44 Témesta­pai­ca­via­nainapa te apaquehe. Nacapa­pa­ji­ca­va­cainapa ena pichicha­naveana. Tájina nacaema­cha­que­némahi eta peti. Tamutuyare náquipapaica. Eta piviurevaya, eta juca pimaja­ca­pi­ranuhi eta néjirai­ravihi nuti mavane­runuhi ema Viya —macahepa.

45 Tacahe, te apanapa sache, tiyanapa ema Jesús. Tisiapahi te Templo. Máimaha­rinehi ena achaneana tíjara­re­canahi eta sárareana, cáyureana. Tásiha, tisemapa. Eta macuchu­chu­ji­si­ra­vacahi, máichavacapa: —Ema Tata Nucaiyaquene, ani macahehi eta máechaji­ri­ruvahi te Sagrada Escritura: “Eta nupena tacarichu táicuchihi eta nayuja­ra­si­rareya ena achaneana” macahepa. Étisera eti tiámerahiana ecasia­pavapa eta te juca. Emaepe­ra­jicapa eta tacapi­ca­huirahi. ¡Eyana iúchuca­tataji! —máichavacapa.

47 Eta manasi­que­nerahi ema Jesús, tamutuhi sácheana tímitureca tayehe eta Templo. Énasera ena tuparai­ru­cana énapa ena escribá­noana, napane­re­chaipahi eta navarairahi nacapaca ema Jesús.

48 Váhisera napatsi­ca­vahini taicha natiarihi ena camuri­queneana achaneana tisama­ra­ra­canahi eta máimitu­rapiana éma. Váhivare náisapaimahi náichahini ena ticatia­na­canahi.