Luke 12 in Ignaciano

1 Tacahe, te jena sácheanahi, títeca­pa­ra­ca­na­paichucha ena camuri­queneana achaneana. Tiyutu­tu­ca­vanapa. Énasera ena máimitureana ema Jesús návihahi te machacaya. Tásiha, máichavacapa namutu: —Tímati­carehi eyehe eta levadura eta tasisi­ji­sirahi eta masa. Tacutirichu eta taparea­sirahi eta apimi­rai­ranahi ena fariséoana. Échapavaicha éti, machu napareacahe éna.

2 Ema Viya tímara­ra­cahehi tamutu eta íchaque­neanahi, tayana­pa­ne­né­nipuca eyumu­ru­ca­va­que­né­napuca te timapicu. Tisama­he­hivare tamutu eta échaji­ri­ru­vanahi. Tímati­he­hivare tamutu eta epane­reruana. Te jácani sácheyare ticaeche­rayare tamutu, tétavi­cavaya eta etsiri­hairaya taicha eta emauri­vanahi —macahepa.

4 Étiripa eti némuna­ca­sareana, numetacahe: Vahi ecupica nácani nacapa­capuca eta iáquehe, tacari­chusera náiturue­que­ne­hayare.

5 Numeta­caheva, macarichu ema Viya epicayare, taicha macarichu éma téchahi eta ítare­sirana. Jéhevare, éma maratahahi macami­tie­queneha eta iáchanevana tayehe eta táiñehiquene yucu infierno, te ecaina­jiruva táichavenehi eta episi­rapuca eta nacapa­si­ráhena. Jéhevare, éma epicayare.

6 Nímicu­ti­chinahe eta cáyurechicha. Éti ímija­cha­papuca vahi tasiva­chahini éta. Téñama­ca­rea­na­hisera me Viya. Éma, téchavacahi eta táitare­si­ranahi.

7 Evetijipa éti, éñama­ca­re­panahi me Viya. Éma téchahe­hivare tamutu eta ítare­sirana. Váiparinehi témiti­si­ca­hémahi. Eta tacahe, vahi ecueñamava éti tayehe eta ítare­sirana, taicha tétavi­cavahi eta emunavahi éti mayehe. Éma, máimatihi eta tatupa eta echuti­macana. ­ Vímereuchavayarehi eta véhisira ema Jesús

8 Numetacahe puiti, nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya: Namutu ena tímereu­cha­vanahi eta náehisi­ranuhi te namirahu ena achaneana, núti apanavare nímereuchaya eta nuchane­rai­ra­vacahi éna te namirahu ena ángeleana mayeheanahi ema Tata.

9 Nácanisera vahi návara­hahini náimereu­cha­vahini eta náehisi­ranuhi, núti apanava nímereuchaya eta vahi nuchane­ra­nai­nahini éna te namirahu ena ángeleana mayeheanahi ema Viya.

10 Namutu nácani ticaeca­hi­nua­na­hipuca nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, tiperdo­na­cha­careana. Nácanisera nacaeca­hipuca ema Espíritu Santo, vahi tiperdo­na­cha­ca­rea­naimahi éna.

11 Jarari­hiyare eta sácheanayare tiámaheanaya te namirahu ena nacapi­tarana eta te náuruji­si­ra­revana, énapapuca ena tuparai­rucana, énapapuca ena juéseana te jácani avasareana eta nayase­se­re­siraya. Váhisera ecueñamava tayehe eta jácani ecatiu­chi­ra­vayare.

12 Ema Espíritu Santo tímitu­ca­heyare eta táurivayare eta ecaye­mayare te jena sache ecaya­se­se­re­hinapa —macahepa. ­

13 Matiarihi ema achane te namuri ena camuri­queneana achaneana. Máechajicapa ema Jesús. Máichapa: —Tata maestro, pímica­tacanu, pimetaca ­ ema nuparape máijaracanu eta nuyehe parte eta nímaeque­ne­ruyare eta máimaha­quenéni ema ticachi­chanuini —macahepa.

14 Ema Jesús majicapapa: —Nuchicha, ¿tájaha tacayema pivaraha pinacanu juésnuyare eta eyehe? Vahi nútina néchaheyare tayehe eta máimaha­que­neanaini ema ticachi­chahéni —máichapa.

15 Énerichu máichava­cavare ena apamuriana achaneana: —Échapa­vavare éti apanavare, machu émuna­hi­ricava, ejamu­rarahi tayehe eta tímaha­careana. Taicha eta tímaha­careana te juca apaquehe, vahi étaina ticaita­re­ca­heyare. Vahi táeñama­ca­rehini.

16 Tacahe, máimicu­tia­ra­chi­navare: —Matiarihi ema achane ricu. Ichape eta máesane. Tiúrina eta máevaru.

17 Tacahe, ema ricu mapane­rechapa, ánipa tacahe eta mapanereru: “Ániquehepa eta juca névaru, tájinapa núnasiha. ¿Tájahapuca nícharacaya?

18 Tiúripa­napuca nuvetataha eta núnavarahi nujanejuecha. Ichape­pa­nainapa nicha eta táitsivaya. Tiúripa­nainapa, apaesa táirijica tamutu eta néchatijiru étapa eta apamuriana nucaye­he­queneana.

19 Tásiha, nucahénapa: Jéhevare puiti tétávi­cavapa eta núrivayare. Tájinapa níchira­vaimahi. Ichape­murihi eta núnaru. Tarata­haquene juca áñoanayare. Nucana­ra­cavaya núti. Tamutu sache tiúriya eta nunisira, néraya. Ichape eta núrisa­mu­revaya” macahepa ema ricu.

20 Tásihasera ema Viya máichapa ema achane: “Tétávicava eta pisunsuva, piti achane. Puiti jena yati pépenaya. Tájina vahi pítapa­naimahi eta juca piúnaruhi”.

21 Ene nacahe ena achaneana ticuru­ji­ricana eta náimaha­queneana nayehe­chi­ra­varichu. Vahi nápane­re­chahini naicha eta táuriqueneana tacuna­cha­ca­rehini me Viya taicha tétávi­cavahi tahapa­sa­mu­re­chirahi eta nacaima­ha­que­néraya.

22 Te apahe­quenepa, ema Jesús máichavacapa ena máimitureana: —Étisera, nuvaraha ácasiñava yátupina mayehe ema Viya. Vahi ecucae­ña­ma­ra­ca­vavaicha tayehe eta enica­que­nerepi étapa eta emuiri­harapi puiti juca ítare­si­raichaha. Eta enica­que­nerepi étapa eta emuiri­harapi, tájina táeñama­va­ca­revaina. Ímara­ra­ca­richuhi eta cáyureana. Vahi tacaeña­ma­ra­ca­vahini tayehe eta tanica­que­nerepi. Vahi táevacahini, váhivare táechati­ji­ri­cahini, táunaca­hi­pucaini eta tanica­que­neyare. Émasera ema Viya máechapa­ji­ricahi máijara­sirahi tamutu eta tanica­que­ne­repiana. Evetijipa éti, iápaju­pa­navahi eta éñama­ca­révahi me Viya tayehe eta cáyureana.

25 Vahi táuricahini eta ecaeña­ma­ra­ca­vahini eta júcana. Eyehe éti, nájina narata­hahini étiji­vai­nahini ecaju­ru­ca­vahini, tayanapane te tihapa­sa­mu­re­cha­he­hipuca.

26 Vahi étiji­vaimahi íturucava ecaju­ru­ca­vahini, váhivare táuricahini ecaeña­ma­ra­ca­vahini tayehe eta júcana.

27 Ímara­ra­ca­richuhi eta tajuru­sirahi eta flúreana, vahi tacaeña­ma­ra­ca­vahini tacaema­ta­nehini, táijuru­re­ca­hi­pucaini. Táitsiva­hisera, te tépunehapa, tétavi­cavahi táurinavahi eta taflurene. Nájina nácuti eta nacamui­rihaira eta táurinava, émaripa ema víyarahaini rey Salomón eta tajanu­nusira eta macamui­ri­hai­ra­hinihi.

28 Apanasica ema Viya máijaracahi eta táurinavahi, ánipi­ri­chu­hinéni eta táitare­sirahi. Evetijipa éti eta máechapa­ji­ri­si­rahehi, máijara­si­ra­he­yarehi eta emuiri­harapi eti achaneana. ¿Tájaha tacayema vahi ácasi­ña­vahíni eta mayehe?

29 Eta tacahe, vahi ecucae­ña­ma­ra­cavaicha tayehe eta enica­que­ne­repiana étaripa te échuri­ria­capuca eta une érayare.

30 Ena apamuriana achaneana te juca apaquehe, ichape­murihi eta tacaeña­ma­ra­si­ra­vacahi eta júcana. Vahi nácasi­ña­vahini mayehe ema Viya, nacucha­pa­hi­pucaini eta máijara­ru­yarehi éma. Étisera, ecasi­ña­va­yarehi eta matiari­hirahi ema Ecaiyaquene. Máimatihi éma tamutu eta ecamu­nui­ra­vanahi.

31 Eta tacahe, tativayare íjaracava ecaema­ta­neacaya ema Viya, ecasa­mu­reraya eta ítauchi­rayare tamutu eta mavara­ha­que­neanahi. Máimaha­rinepa éma. Tíjara­ca­heyare tamutu eta ­ ecamu­nu­queneana.

32 Vahi ecupica, eti nuchicha­naveana. Tayanapane vahi camuri­hé­nahini, eti máichuha­que­neanahi ema Ecaiya­quenehi. Éma téchahehi. Eta tacahe, tétavi­cavahi eta mavapi­nai­ravahi eta majaca­pi­rahehi, machane­raheya.

33 Tacahe, te ecaima­ha­que­nepuca, íjara­re­cayare eta ímaha­queneana. Íjara­cayare nácani ticamu­nu­vanahi. Tásiha, ema Viya máimahainepa, éma tíjara­ca­heyare eta táitsivayare ánaqui te anuma. Máitava­ca­cainapa eta ecaima­ha­que­néraya. Tájina­varepa tévajai­ca­vaimahi. Váhivare táeñama­vacare ánaqui taicha nájinapa tiámeye­cha­hemahi, váipavare cachusi­rimahi eta ímaha­que­nea­nayare.

34 Éti, te ecasa­mu­repuca eta ímaha­que­neanahi te juca apaquehe, evarahahi enasiyare te juca. Vahi ávara­hahini ejuni­ji­cahini eta ímaha­queneana. Téhesera te ecasa­mu­re­hi­chapuca eta ícuchiana te anuma, ánaqui evara­hayare eyana­va­neyare.

35 Éti, yátupina eta ecucha­pi­ranuya eta nuchaviraya. Etsecavaya tamutu sácheana.

36 Ácutihi nácani achaneana músuana titseca­vanahi te tapaja navejie­que­néraya ema náquenu eta machavi­raipahi másihairahi mayehe ema arayenahi. Te máehaha­mecapa eta tapaja, eneva­ne­yarepa éna navejie­que­ne­hayare.

37 Tayanapane enumu­hupuca yati, tijara­ra­hipuca eta machavi­ra­yarehi ema náquenu. Tétavi­ca­vasera eta náurica­ca­revahi ena músuana eta machima­pirahi ema náquenu eta nacucha­pirahi, te vahi náimacae­que­ne­hahini. Nutupiruva numetacahe: Yátupi­na­sarepa eta máurisa­mu­re­vayare ema náquenu, macaeja­ca­va­cainapa te mamesara, máenica­va­cainapa. Émaja­ca­ru­vainapa máechapa­ji­ri­ca­va­cayare.

39 Nuvaraha ácaicu­tia­ra­quenéna. Machu ácutiriana mácani achane námeyeruhi ena tiámerahiana. Tájina máechapia­vahini tájahapuca hórayarehi eta náiteca­pau­chiraya te mapena. Te máechahi­pucaini, ticuneu­cha­vai­pahini éma, váipasare nacuame­ye­chahini.

40 Eta tacahe, éti écaune­cha­vayare tamutu sácheana, taicha vahi échaimahi tájamu­hu­ya­repuca eta nuchavi­rayare nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, machu iárameca —macahepa.

41 Tacahe, ema Pedro mayase­recapa. Ánipa maicha: —Tata Náquenu, eta juca pímicu­tia­ra­cha­que­ne­havihi, ¿viyehe­ya­re­chu­chapuca viti dócequeneana, téhesera vimutupuca viti véhica­vianahi? —macahepa.

42 Tacahe, ema Viáquenu majicapapa: —Nímicu­ti­chi­nahepa eta apana. Macañá­ri­hipuca ema empleado máetaviuchahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Tisuapa­ji­ra­hivare éma. Ema máquenu tiyana­yarehi te apana avasare. Táitusiava matupa­racahi ema empleado eta máijara­siraya eta tinicacare ena apamuriana machamu­su­vanahi.

43 Tétavicava eta máurica­ca­revaya ema maca ticatu­pa­rahahi, te tamutuhi máitaucha jácani machima­pirana ema máquenu.

44 Németeaca, eta tamutuirahi tiuri eta machima­pirahi, matupa­ra­cainapa éma téchayarehi tamutu eta máimaha­queneana. Eta tacahe, nuvaraha ácutipaini ema maca empleado tiúrihi eta máitauraiva.

45 Téhesera, váhipuca tiuri eta mapane­reruana ema mácani empleado, máimija­chaichucha tiyere­yarehi eta máiteca­pi­ra­yarehi ema máquenu. Tásiha, macaete­ma­ji­ri­ca­va­ca­papuca ena machamu­su­vanahi, énapa ena vanara­canahi. Máichapapuca eta piesta, téniricapa térapa, ticavahapa.

46 Tásiha, vaipa maneca­pau­cha­vahini te títecapapa ema máquenu. Tásiha, machima­racapa ema empleado eta mamapa­chi­chi­ji­siraipa eta máimaha­queneana. Eta tacahe, ema máquenu macava­nai­ri­pinapa náestacayare muraca, taicha eta mamasua­pa­ji­raivahi.

47 Tacutiquene mácani musu, te máechahi eta mavara­ha­que­neanahi ema máquenu, tásiha vahi máitauchahi eta mavana­hianahi éma, muraca­yarehi eta macaicu­ñai­rayare. Ticaesta­yarehi éma.

48 Mácanisera musu, te vahi máechahi eta tacaye­ma­queneana, tásiha téjeca­pavapa, éma apaesa­yaréchu eta máicuñayare. Étipa eti ecaimi­tu­ca­sianahi eta yátupi­que­neanahi, tatupa­racahi ímitu­ca­va­cayare ena apamuriana achaneana. Núti, ánaquia­paripa eta nímitu­si­ráhehi; tásiha puiti, étipa táehanacahi eta juca ímitu­re­si­rayare. ­

49 Núti, eta nítesirahi te juca apaquehe, tímite­canuhi eta népeniraya. Yátupiyare eta nucata­ji­vai­rayare, naicha ena ticatia­na­canuana. Éti apanava, ticatia­na­ca­hea­nayare táichave­ne­yarehi eta éhisi­ranuhi núti. Tímicu­ti­ji­ri­ca­va­yarehi te tipaica eta yucu, eta tamuruira eta muiji. Eta juca, nuvara­ha­quenehi táitaucha­va­va­nehini.

51 Éti ímija­chai­papuca eta nítesirahi te juca apaquehe, tájina tácaye­ma­ca­rémahi, ímija­chai­pa­va­repuca tiúrica­va­ca­re­yarehi nícha. Váhisera ene tacahe. Táichaveneya eta éhisi­ranuhi, ena achaneana tépuru­heanaya téraji­ca­vanaya eyehe.

52 Taicha puiti juca vicaiju­heyare, te natiari­hi­na­papuca te étanahi peti mácani achane, esu mayena, esu machicha, ema machicha, ésupa esu chínenaca. Te mapana­na­hipuca ena téhica­nuanahi, tásiha apina­na­hipuca ena ticatia­na­ca­nuanahi. Téhesera apina­na­hipuca ena téhica­nuanahi, mapana­na­hi­va­repuca ena ticatia­na­ca­nuanahi.

53 Mácani achane, súcani esena, te natiarihi ena nachicha­naveana, nacati­cha­yarehi ena ticachi­chanahi táichave­ne­yarehi eta náehisi­ranuhi éna. Mácani apana achane masuapa­ji­rai­rahahi, súcani esena, nacati­cha­yarehi ena nachicha­naveana táichavenehi eta náehisi­ranuhi, énapa ena nachine­na­naveana. ­

54 Tacahe, ema Jesús máechajicapa ena achaneana: —Te ímaha timapi­curume, émetea­caripa tiquivayare. Ene tacahehi.

55 Técati­ca­vapuca te vana, émetea­caripa váipavare tiquivai­mahi. Énevare tacahehi.

56 ¡Eti masuapa­ji­rai­rahana! ¡Yátupi­hinéni ímatie­que­nehahi te tiquivayare, váhisera ávara­hahini ímatie­queneha eta máimeruhehi ema Viya, te juca sácheana nucacha­ne­rahehi!

57 ¿Tájaha tacayema vahi ávara­hahini éhica eta juca yátupi­queneana?

58 Járaja­painapa eta sache ticaicu­ña­nainapa namutu ena achaneana. Tacamu­nurichu etanu­cayare puiti ema Viya, ecasi­ñayare ecuchu­cui­yavaina. Eta juca tímicu­ti­ji­ri­cavahi mácani achane te ticame­tau­cha­casiya. Tatupa­racahi tativaya máetupi­ri­ca­numaya eta mayasea­si­rayare perdón ema timetauchahi, mapurare vuíchaha masiapahini te cárcel. Taicha te masiapapa, ticaje­rae­que­nénapa eta máuchucuiraina. Numeta­cahehi puiti: Te jácani esiapa eta yucu infierno, váhiquene iúchucaimahi éti —máichavacapa ema Jesús.