John 4 in Ignaciano

1 Tacahe, camurianahi ena tivara­hanahi tíjara­ca­vanaya náehicaya ema Viáquenu. Tásiha, viti máimitureana vícacha­si­ca­vacahi éna. Émasera ema Jesús vahi máicacha­si­ri­cahini. Camuri­panana ena vícacha­siruana nayehe ena máicacha­siruana ema Juan. Tacahe, ena fariséoana nasamai­ri­ricapa. Náramipa. Navanecapa ena tiyase­re­canaya. Tacahe, te tisamau­chavapa ema Jesús eta napane­reu­chirahi, majuni­jicapa eta Judea. Tiyanapa tichavahi tayehe eta Galilea, vítipa víti.

4 Eta vipaisi­rapahi te achene, viánucu­hapaipa eta te provincia Samaria.

5 Te la dócepa te sache eta víteca­pirahi te távihahi eta nória máepiyaruhi ema víyarahaini Jacob. Máijara­ca­si­cha­ripahi ema machicha José eta juca mayeheni apaquehe. Eta nória, tachacayahi eta avasa­rechicha ticaijare Sicar. Tacahe, eta mavitai­ra­paipahi ema Jesús, tícheca­numapa te tachausi eta nória.

7 Eta víchesirahi, viyanapa viti máimitureana vivacha­re­pa­na­yarehi eta tinicacare te avasare. Macari­chuipahi ema Jesús. Sucahe­painecha esu ésuna esena indigenahi samari­tana tícapa­na­yarehi. Tacahe, máechajicapa ema Jesús: —Nuchicha, picata­jicanu picajinu une —máichapa.

9 Tásiha, esu esena sujicapapa: —Píti israelí­tavihi. ¿Tájaha tacayema piyaseacanu eta une, nuti samari­tá­nanuhi, vahi pijanea­na­nui­nahini? —suíchapa. (Ani tacahehi eta suéchaji­ri­sirahi, taicha ena israelí­tana énapa ena samari­tá­noana vahi náuriana­ca­cahini.)

10 Tásiha, ema Jesús majicapapa: —Te pímatihini eta mavara­ha­que­neanahi tíjaracavi ema Viya, téhevare pímati­nu­hi­varéni núti nuyasea­cavihi eta une, németeaca piyasea­ca­nui­pahíni eta une ticaita­re­carahi. Tásiha, núti níjara­ca­vihíni —máichapa.

11 Tásiha, esu esena suíchapa: —Tata, tiúpenahi eta juca nória. Píti, tájina enurena piviyahini eta une. ¿Távihasica tásihayare eta une ticaita­re­carahi eta pivara­ha­quenehi píjaracanu?

12 Eñi viáchuca­quenéni Jacob, vímaeque­néhahi eta juca nória ñépiyaruhi. Nérira­rénihi eñi énapa ena ñichicha­naveana. Énerichuhi táerihahi eta ñiyeheana sárareana. ¿Piti pímija­cha­vapuca picuchu­cahini eta tiúriamapana une? —suíchapa.

13 Ema Jesús majica­pa­varepa: —Namutu nácani térana eta juca une tiápecha­va­na­yarehi timauneanaya.

14 Nácanisera téranayare eta une níjara­ru­yarehi núti, vaipa tiápecha­va­naimahi timauneana. Taicha tacaju­ru­ca­yarehi eta náurica­careva. Tiúrinai­na­varepa eta náitaresira. Ticaita­re­ca­va­cayare máepena­ca­cayare —máichapa.

15 Tacahe, esu esena, eta susamirahi eta máechaji­ri­ru­vanahi, suíchapa: —Tata, píjara­ca­nupaini eta une ticaita­re­carahi, apaesa vaipa nucuape­chavaini numaune. Váipavare nucuite­cahini eta te juca nória népanahini une —suíchapa.

16 Ema Jesús majica­pa­varepa: —Piyana, píchuhapana ema pima. Piáma eta ani.

17 Ésusera sujicapapa: —Nájina nímaina. Tásiha, ema Jesús máichapa: —Pitupiruva eta juca pimeta­si­ranuhi eta nájinairahi pímainahini.

18 Cíncoana­paipahi ena pímana­vea­nainihi. Tásiha puiti, ema picacha­ne­quenehi váhivare pímainahini. Pitupi­ruvahi eta péchaji­ri­ruvahi —máichapa.

19 Tacahe, tiárame­ca­rinehi esu esena eta susamirahi éma eta máichirahi. Tásiha, suíchapa: —Tátachicha, németea­cavihi eta pítique­né­ravihi profeta. Nuvaraha pimeta­canuya puiti, ¿távihapuca eta yátupiquene viyuja­ra­si­ra­re­yarehi?

20 Taicha ena viáchuca­na­veanaini samari­tá­noanaini eta nayuja­ra­si­raréni eta te juca táinahu eta cerro. Puíticha tanasi­richuhi eta viyuja­ra­si­rarehi. Étisera eti israelítana, eta emetarapi eta viyuja­ra­si­ra­reyare ñe Viya téhenapa te Jerusalén —suíchapa.

21 Ema Jesús mametacapa: —Nutupiruva numetacavi, nuchicha, ánipa táenasi­hayare puiti váipa tácame­saimahi íteca eyujaraca me Tata te juca táinahu eta cerro étaripa eyana­hi­pucaini te Jerusalén. Tamutuinapa eta táurivayare eta eyuja­ra­si­hayare.

22 Eti samari­tánoana, apaesa­chi­charichu eta ímatirahi ema Tata eyuja­raurehi. Vítisera vímatihi ema viyuja­raurehi, taicha viti israelítana víti vicatu­pa­rahahi viámayare eta máechaji­ri­ruvana ema Tata eta macuchu­cui­rayare namutu ena achaneana ticasi­ña­vanahi mayehe.

23 Numeta­caviya eta apana: Ema Tata, tiávihahi te anuma, jéhevare éma, yátupi­quenehi Viya. Vahi máteji­nahini eta maeche macutihini viti achaneana. Eta tacahe, nácani tiyuja­racana mayehe, tatupi­ru­va­yarehi eta nasamure, tisuapa­ji­ra­hia­na­hivare tayehe eta máechaji­riruana. Vahi táca­me­saimahi ticasi­ña­rajiana. Eta juca tacahe­yarehi eta mavara­ha­que­neanahi ema Tata eta eyuja­ra­si­ra­yarehi —máichapa.

25 Tásiha, esu esena suíchapa ema Jesús: —Téchacarehi eta ñíteca­pi­rayare te juca apaquehe eñi Cristo, ñivaneruya eñi Viya. Téchaca­re­hivare eta ñimeta­si­ra­ha­viyare tamutu eta yátupi­que­neanahi. ¿Píti, péchapuca tájamu­hu­ya­repuca eta ñíteca­pi­hayare?

26 Ema Jesús majicapapa: —Nútira nuti mavane­runuhi ema Viya. Nútira ecucha­pa­que­nenuhi —máichapa.

27 Tásiha, víteca­panecha viti máimitureana. Tacahe, viáraminehi eta máechaji­ri­si­ravahi eta suyehe esu esena indigenahi. Vivarahahi viyasereca esu esena tájahapuca suvaraha eta mayehe. Vivara­ha­hivare viyasereca ema Jesús tájaha tacayema eta máechaji­sirahi esu esena. Váhisera vipatsicava viyase­re­cahini.

28 Tásiha, esu esena sunaquicapa eta suyupi. Tijunapapa tiyana te avasare, sumeta­pa­na­vacapa ena achaneana. Te títecapapa, suíchavacapa:

29 —Yare, ímahaya eñi achane profeta. Ñímatihi tamutu eta níchaque­neanahi néjeca­pi­ra­vanahi. Tamutuhi ñicuchu­chu­ji­si­nánuhi. Núti németeaca éñiripa eñi Ñivaneruhi eñi Viya, éñiri­pavare eñi vicucha­pa­quenehi ticaijare Cristo —suíchapa.

30 Ena achaneana sumeta­ruanahi tiyananapa náehica esu eta te mávihahi ema Jesús, náimaha­pa­na­yarehi.

31 Eta nayere­va­paichaha ena achaneana suíchuha­que­neanahi esu esena, viti máimitureana víchuhapa ema Jesús tinica­nu­ma­yarehi. Víchapa: —Tata maestro, yare pinicanuma, apaesaina piávamina.

32 Tásiha, éma tijica­pa­havipa: —Núti, jucarihi eta tinicacare tanica­sarehi eta náchaneva emáima­tié­que­néruhi éti —máichahavipa.

33 Tásiha, véjeca­pa­va­sa­murepa víti. Víchacacapa: —¿Náenicai­papuca jácani?

34 Ema Jesús máimatihi eta vipane­re­ruanahi. Máichahavipa: —Eta ticaita­re­canuhi núti, eta nítauchirahi eta mavanai­ripiana ema Nucaiyaquene, taicha nuvaraha nítauchaya tamutu eta nucaema­ta­neasira éma.

35 Eta viyeherepi te véchaji­riruva: “Puiti vítapa eta vévasirapa eta trigo, cuátroyare caje eta vicuchapira eta vicuru­ji­siraya” vicahehi. Puítisera numetacahe núti: Vaipa táyeremahi eta vicuru­ji­si­rainapa. ¡Ésenica puiti te achene! Nárajapa ena achaneana ena névara­quianahi­­.

36 Ema Tata tíjara­caheya eta ícuchiyare te ímica­ta­ca­nuyare eta vicuru­jisira ena nani achaneana apaesa náuchucu­hayare, máichecua­ra­qui­reyare eta náitaresira. Tásiha, tétavi­cavaya eta viúrisa­mureva vimutu: éti, nútipa.

37 Ena achaneana, ticati­sa­mu­re­vanahi eta náechaji­risira: “Vítira vévacahi eta vésane; apana­pasera ema ticurujica” nacahehi.

38 Vítisera te juca vivapi­na­vayare. Núti níchuhahehi eta ecuru­ji­siraya eta névaruhi. Éneri­chuvare nararihihi ena tínapu­canahi viyehe eta nacaema­ta­nerahi eta juca. Puiti vivapi­navaya eta vícuchiyare taicha vicuti­cacahi eta vicaema­ta­nea­sirahi ema Viya —máichahavipa ema Jesús.

39 Ena ticava­sanahi te jena avasare, camuri­que­neanahi ena tisuapanahi eta émairahi Mavaneruhi ema Viya táichavenehi eta suíchirahi eta macuchu­chu­ji­si­na­quenehi tamutu eta suíchaque­neanahi.

40 Tásiha, tiyananapa tiácapa­haviana. Te títeca­panapa, émaquenepa nasamahi. Tásiha, náechajicapa mánasi­pa­nahini nayehe. Masuapa­hisera ema Jesús. Apina sache eta mayerevahi, vítipa.

41 Tacahe, eta manasi­pa­nairahi tayehe eta avasare, namutupa nasamahi eta máimitu­rapiana. Tacahe, camuria­nainehi ena tisuapanahi, téhica­na­hivare éma.

42 Tásiha, náichavarepa esu esena: —Puiti émaquenepa visamahi. Vaipa tácari­chuhini visuapahini eta pimeta­rapihi. Véchapa viti apanava eta émaque­nérahi ema Cristo, ema vicucha­pa­quenehi, ema ticuchu­cu­ha­ha­viyare vimutu viti achaneana —náichapa.

43 Te táequenepa eta apina­quenehi sache, tiyana­varepa ema Jesús; macaijuhe eta te provincia Galilea. Véhica­pai­chu­hivare víti apanava.

44 Eta mayani­ra­yarehi eta Galilea, vahi mácasi­ña­va­hichaini eta masuapa­ca­re­vai­nahini nayehe ena achaneana. Émarichuhi, ani macahehi eta máechaji­ri­ruvahi: “Mácani profeta, vahi tivapi­na­vanahi eta najaca­pirahi ena achaneana te mávasa”.

45 Téhesera ­ te máiteca­pau­chapaipa ema Jesús eta avasa­re­chichana tinapai­canahi te Galilea, namutu najacapahi. Taicha náimatipa éma taicha náimahapa eta tiárami­careana máichaqueneana te mávihaipa te Jerusalén te jena piéstairahi eta Pascua.

46 Tásiha, tiápecha­va­varepa mayanaucha ema Jesús eta avasare Caná, te máepiya­sinehi vino eta une. Te apana­hivare avasare ticaijare Capernaúm, matiarihihi ema majupaha ema rey. Macaju­ma­quenehi ema machicha.

47 Te masamai­ri­ricapa ema achane eta máiteca­pi­raipahi ema Jesús te Caná, tiyanapa matanu­panahi. Eta máichimavapa, mayaseacapa eta macata­ji­cahini máehica­va­nehini te mapena, macana­ra­pa­nahini ema machicha taicha ema macaju­maquene tiánehiripa tépena­ya­rehini.

48 Émasera ema Jesús máimatipa eta masamure ema achane, tásiha, máichapa: —Éti vahi esuapa­nuimahi, te vahi nímechahehi eta tiárami­careana —máichapa.

49 Émasera ema achane máichapa: —Picata­ji­ca­nuchucha, tátachicha. Péhicanu, machu máepenacaru ema nuchichasami —máichapa.

50 Ema Jesús majicapapa: —Tiuri, piyana. Vahi picueñamava, ema pichicha vahi tépenaimahi. Máenahi tinara­caipahi nícha —macahepa. Tacahe, ema achane masuapapa eta máichirahi ema Jesús. Tiyanapa tichavahi te mapena.

51 Te tiánehi­paipahi títecapa te mapena, nácapapa ena macaju­rureana. Náichapa: —Tata, ema pichicha tinara­caipahi.

52 Tacahe, ema mayase­re­ca­vacapa: —¿Tájaha hora te tinaracapa ema nuchicha? Éna náichapa: —Cape te la una te cáperehi, táetaviacapa eta fiebre —nacahepa.

53 Tásiha, ema achane máechapa étairaichuhi eta hora eta mameta­sirahi ema Jesús eta manara­siraipa ema machicha. Tacahe, ichape­rinehi eta masuapirahi éma, énapa éna machicha­na­veanahi te peti, eta émairahi ema Cristo, Mavaneruhi ema Viya.

54 Eta juca eta tápinanehi eta tiárami­carehi máichaquenehi te Galilea, te táequenepa eta machavirahi eta te Judea.